kolmas kaheksa võrdset kuubikest jne kuni kuuenda kingini, kusjuures iga järgmine on tuletatud eelmisest. Fröbeli lasteaia-pedagoogikast varitseb liigse sümboolika ja fantastika hädaoht. Kui hoida last liialt kaua sümboolika ja fantastika maailmas, siis võivad tal tekkida raskused lasteaiast kooli üleminekul, lasteaias omandatud teadmistel ja oskustel kaob side järgneva eluea nõudlustega. Kokkuvõttes saab öelda, et Fröbeli pedagoogikas võime ka tänapäeval leida tunnustatavaid aluseid väikelaste kasvatamisele. Huvitav oli lugeda F.Fröbeli lähenemisest väikelaste kasvatamisele, selle paikapidavusest tänapäeval. ALLIKAD http://193.40.216.10:9000/shares/share/oppematerjalid/Mare%20Torm/A.Koort%20-%20Fr 9 %C3%B6beli%20pedagoogika%20p%C3%B5him%C3%B5tted%20ja%20nende %20maailmavaatelised%20eeldused%20(Kasvatus%201940,%205).pdf A
mõõtuandev funktsioon. Jällegi on Protagorase mõtlemine siin käsitletav peegeldusena selle ühiskondliku transformatsiooni olemuslike külgede üle, mida kreeka ühiskonnad 5-ndal sajandil läbi elasid. Kuid sel ajal kui esimene fragment tema Platoni poolt antud käsitluse kohaselt juhtis arusaamisele, et igal ühel on oma tõde, paistab Protagorase viimati toodud fragment eeldavat, et avalikus debatis on võimalik kujundada ühiskonnale – vähemasti ajutiselt – ühiselt tunnustatavaid normatiivseid lähtekohti. 8 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Sellise sotsiaalkriitilise tegevuse tõttu on sofiste filosoofiaajaloolises literatuuris nimetatud ka antiikaja valgustajateks, st. neis on nähtud analoogi ühele 18-nda sajandi Euroopa vaimuelu nähtusele. Ka 18-nda sajandi valgustajad kritiseerisid varasema aja eelarvamusi ja oma
normid. Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on ühiskonnas ja riigis kehtivate normide kõrval olemas ja kehtivad nendest kõrgema kehtejõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnustatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid (nt isikuvabadus, inimõigused, inimväärne elukeskkond). 10 Õiguse tähtsus: Õigus ja riik on omavahel lahutamatus seoses, sest ilma riigi vahenduseta ei saa rahva tahe muutuda õiguseks. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise otseseks vahendiks. Riik loob ja kasutab õigust oma poliitikas. Et riik suvaliselt õigusi ei kehtestaks, on kujunenud õigusriigi kontseptsioon.
normid. Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on ühiskonnas ja riigis kehtivate normide kõrval olemas ja kehtivad nendest kõrgema kehtejõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnustatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid (nt isikuvabadus, inimõigused, inimväärne elukeskkond). Õiguse ja õigluse omavaheline seos on olnud tähelepanu ja vaidlemise objektiks õiguse tekkimisest alates. 2.2. ÕIGUSE SEOS RIIGI, POLIITIKA JA MAJANDUSEGA Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalike käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe
annaabi.ee 
