Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Alleel on sama geeni erinev esinemisvorm, üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.Dominantsus ehk domineerimine on geneetikas ühe tunnuse alleeli valitsemine tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle. Tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Sellist domineerivat tunnust nimetatakse dominantseks tunnuseks.Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest,
2) sageli nim. kromosoomiks ka prokarüootide ja rakuorganellide (mitokondrite, kloroplastide) genoomi (e. genofoori), mille moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad). Polügeensus -- 1) üldisemas tähenduses: tunnuse determineeritus mitme geeni koostoimest, kusjuures geenitoimete vahel võivad olla erinevad interaktsioonid. 2) kitsamas tähenduses: polümeersus. Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse (sh. defekti, haiguse) avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Retsessiivsus on dominantsuse vastandnähtus. Dominantsus -- domineerimine, ühe tunnuse prevaleerumine tunnusepaaris teise üle; heterosügootse genotüübi (Aa) avaldumine samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA); selliselt prevaleerivat tunnust nim. dominantseks. Polüalleelsuse korral võib esineda astmeline dominantsus (A¹>A²>A³)
mis kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena + keskkonna mõjutused Alleel - ühe geeni esinemisvorm, nt (dominantne ja retsessiivne) Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub alati organismis (surub maha retsessiivse alleeli toime, nt pruunid silmad ja tume nahk jne) Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (alleeli varjuvus tunnusepaaris) Homosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid (AA, aa) Heterosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Aa, aA); võivad olla erinevad tunnused järglastel Pärilikkus - organismide omaduste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele mittesugulisel või sugulisel pärandumisel Muutlikkus - organismide võime muutuda ja omandada uusi tunnuseid liigi piires
Seda meetodit saab kasutada selleks, et lokaliseerida DNA järjestusi kromosoomides, tuvastada RNAd või viiruslikku DNAd. 52. Homosügootsuse ja heterosügootsuse mõiste Homosügoodi genotüüp koosneb kahest samasugusest kas dominantsest või retsessiivsest alleelist (AA või aa). Heterosügoodi genotüüp koosneb ühest dominantsest ja ühest retsessiivsest alleelist (Aa) 53. Dominantsus ja retsessiivsus Dominantsus - ühe tunnuse alleeli valitsemine tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle. Retsessiivsus - ühe tunnuse alleeli varjuvus tunnusepaaris (alleelipaaris) heterosügootse genotüübi puhul (Aa). Retsessiivne tunnus avaldub ainult homosügootsuse korral (aa), dominantsuse puudumisel. 54. Genotüübi ja fenotüübi mõiste Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon mis määrab lõpuks koos keskkonnateguritega tema fenotüübi.
Dominantsus - domineerimine ehk ühe tunnuse prevaleerumine tunnusepaaris teise üle · Näide: silmade värv Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Fenotüüp - indiviidi (morfoloogiliste, füsioloogiliste, keemiliste, etoloogiliste, arenguliste) tunnuste kogum Genotüüp - indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi Homosügoot - lookustes on identsed alleelid · Homosügoot retsessiivse tunnuse osas (aa) · Homosügoot dominantse tunnuse osas (AA)
kandusid järglaskonda sõltumatult. Toimus ka mõlemate geenide alleelide lahknemine. Sellist kahe tunnuse suhtes jälgitavat ristamist nimetatakse dihübriidseks ristamiseks. Alleelide tähised tuletati retsessiivsetest omadustest: g "green"; w "wrinkled". 6.Dominantsus , retsessiivsus,alleelid Dominantsus ehk domineerimine on geneetikas ühe tunnuse alleeli(alleel on sama geeni erinev esinemisvorm) valitsemine tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle. Tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Sellist domineerivat tunnust nimetatakse dominantseks tunnuseks.Võib esineda ka astmeline dominantsus (A¹>A²>A³), mis on iseloomulik polüalleelsusele.Dominantsuse vastandnähtus on retsessiivsus. Alleel on sama geeni erinev esinemisvorm, üks kahest või mitmest alternatiivsest
tütarrakkude vahel võrdselt. Meioos taandjagunemine. Enne järgmist sigimist tuleb taastada sugurakkude endine ühekordne (haploidne) arv, mis muidu igas põlvkonnas kahekordistuks. Meioosis jagunevad algul kromosoomid kaheks (ühesuguseid saab neli!), aga siis jaguneb rakk kiiresti kaks korda järjest, nii et iga tütarrakk saab ühe komplekti. 35. Stabiliseeriv ja suunatud muutlikkus. 36.Dominantsed ja retsessiivsed tunnused. Dominantsed ühe tunnuse alleeli valitsemine (domineerimine) tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle. Näiteks must värv domineerib valge üle Retsessiivsusühe tunnuse ( alleeli ) varjuvus tunnusepaaris ( alleelipaaris ) heterosügootse genotüübi puhul 37. Homosügootsus ja heterosügootsus. Homosügootsus mõlemalt vanemalt päritakse (aa või AA) Heterosügootsus asuvad ühe geeni erinevad alleelid .Nt üks alleel on dominantne ja teine alleel retsessiivne. 38. Haploidsus, diploidsus, polüploidsus. Haploidsus sugurakkude endine ühekordne arv
Ka siin kehtib Mendeli I seadus esimese polvkonna hubriidide uhtlikkuse kohta. Teises polvkonas toimub aga tunnuste lahknemine vastavalt Mendeli II seadusele. Erinevaid genotuupe tekib kokku neli: mustad (genotuubi fenotuubiradikaal B-S-), mustakirjud (B-ss), punased (bbS-) ja punasekirjud (bbss). Fenotuubiline lahknemissuhe nende kombinatsioonide jargi on vastavalt 9:3:3:1. See on nn klassikaline fenotuubisuhe dihubriidsel ristamisel ja ilmneb teises polvkonnas siis, kui kummaski tunnusepaaris on uks tunnus dominantne ja teine retsessiivne. Dihubriidide ristamine annab ainult sel juhul nelja tuupi sugurakke ja ulaltoodud lahknemissuhte, kui uuritavaid tunnuseid maaravad geenipaarid asuvad erinevates homoloogsete kromosoomide paarides. Dihubriidse ristamise alusel tuletas Mendel tunnuste soltumatu kombinatsiooni reegli, mida tuntakse Mendeli III seaduse nime all: poluhubriidide omavahelisel ristamisel moodustuvad jarglastel nende tunnuste koikvoimalikud kombinatsioonid. See seadus
hübriidide ühtlikkuse kohta. Teises põlvkonnas toimub aga tunnuste lahknemine vastavalt Mendeli II seadusele. Erinevaid genotüüpe tekib kokku neli: mustad (genotüübi fenotüübiradikaal B-S-), mustakirjud (B-ss), punased (bbS-) ja punasekirjud (bbss). Fenotüübiline lahknemissuhe nende kombinatsioonide järgi on vastavalt 9:3:3:1. See on nn klassikaline fenotüübisuhe dihübriidsel ristamisel ja ilmneb teises põlvkonnas siis, kui kummaski tunnusepaaris on üks tunnus dominantne ja teine retsessiivne. Dihübriidide ristamine annab ainult sel juhul nelja tüüpi sugurakke ja ülaltoodud lahk- nemissuhte, kui uuritavaid tunnuseid määravad geenipaarid asuvad erinevates homoloogsete kromosoomide paarides. Dihübriidse ristamise alusel tuletas Mendel tunnuste sõltumatu kombinatsiooni reegli, mida tuntakse Mendeli III seaduse nime all: polühübriidide omavahelisel ristamisel
annaabi.ee 
