Taime geneetika
Ta ristas selgelt
erinevate, alternatiivsete tunnustega taimevorme (hernel nt sellised tunnusepaarid:
punased ja valged õied, kollased ja rohelised seemned, siledad ja krobelised seemned,
kokku 7 tunnusepaari). Edasi uuris ta iga vanempaari järglasi 2-3 hübriidpõlvkonnas,
loendas eri tunnustega isendid (või seemned) igas põlvkonnas ning määras nende
arvsuhted. Uurimistöö edukuse eelduseks oli see, et ta viis analüüsi üksikutele
tunnusepaaridele. Ta alustades kõige lihtsamast võimalusest -- ühe tunnuse poolest
erinevate sortide ristamisest. Seejärel ristas ta taimi, mis erinesid kahe, kolme jne
tunnusepaari poolest (hiljem hakati niimoodi erinevaid ristamisi nimetama vastavalt
mono-, di-, trihübriidseteks ...). Mendel esitas oma katseandmed ja analüüsitulemused
Brünni LUSi koosolekutel 1865. a. veebruaris ja märtsis; see ettekandetekst (Versuche
über Pflanzen-Hybriden) trükiti mainitud seltsi toimetistes 1866. a. lõpul