" Kõnes keeldus ta tunnistamast Saksamaa ainuvastutust sõja eest. Neljas tase Viies tase "Me teame, millise vihaga me siin vastamisi seisame. Te nõuate, et me tunnistaksime end sõja ainusüüdlaseks; selline ülestunnistus minu suust oleks vale" · Versailles' rahulepingu klausel 231 (sõjasüü klausel): Saksamaa ja tema liitlased on vastutavad kõigi nende kahjude ja purustuste eest, mida Saksamaa ja tema liitlased Entent'ile ja tema liitlasriikidele pealesunnitud sõjaga tekitasid. Saksamaa tehti Esimese maailmasõja peasüüdlaseks. · Saksa valitsus keeldus rahulepingule alla kirjutamast, läks erru
Niisiis kui inimene tunnistab lehmade õigusi, siis peab see inimene kandma hoolt ka nende õiguste järgimise ja kaitsmise eest. Kui arvestada seda, et moraalselt õigesti toimiv inimene viib huvide realiseerimise maksimumini, siis peab ta ka maksimaalselt silmas pidama lehmade eest nende heaolu ja vabadust. See tundub mõnevõrra paradoksaalne ning seda tulemust oleks üsna loomulik kasutada Singeri teoreetilise utilitarismi ümberlükkamiseks. Nii sünnibki, sest kui me ka tunnistaksime loomade õiguste intuitiivset realiteeti, ei oleks nende õiguste maksimeerimine mõttekas, sest tegemist on tummade vastasmänguritega. Soome põllumees oleks vaevalt valmis mingi moraaliargumendi nõudel tegema oma koduloomast püha lehma. Oleme seega täheldanud, et isegi nii tavaline ja "lihtne" moraaliteooria nagu Singeri utilitarism viib välja kummaliste lõpptulemusteni. Proovime järgmisena vaadelda, mis juhtub siis, kui me ei püüa rakendada teooriat, vaid esitame oma
annaabi.ee 
