maksimaalne täpsus ning ausus. Kolm intervjueerimistehnikat, mida artiklis võrreldakse, on kognitiivne intervjuu (the Cognitive Interview (Geiselman and Fisher, 1997) , struktureeritud intervjuu (the Structured Interview (Yuille et al., 1993; Yuille and Cutshall, 1989; Farr and Yuille, 1988)) ning järelduslik intervjuu ( the Inferential Interview). Struktureeritud intervjuu põhilisteks eesmärkideks on saada tunnistajalt maksimaalne informatsioonihulk sealjuures mälestust kahjustamata. Seda tüüpi intervjuud alustatakse võimalikult üldiste, neutraalsete küsimustega, et tunnistajat mitte intervjueeritava poolt mingis suunas mõjutada. Mida enam intervjuu progresseerub, seda spetsiifilisemaks lähevad küsimused. Sellise tehnika puhul jäetakse tunnistajale vabadus ise enda narratiiv kujundada ning kui narratiiv on kujundatud, saab tunnistaja käest küsida spetsiifilisi küsimusi eelnevalt
se kohtuniku osalemisest istungil ja tema rollist seal. Tõendite kogumisel võiks ehk põhiseaduse §-s 22 kriminaalmenetluses menetlusalusele isikule ettenähtud tagatisi (eriti süütuse presumptsiooni ja iseenda või lähedaste vastu tunnistamisest keeldumise õigust) laiendada ka kohtunikule, kelle suhtes on algatatud distsiplinaarasi. Analoogiat võiks kasutada kohaldada ka TDS §-ga 7, mis näeb ette reeglid ja tagatised töötaja distsiplinaarsüüteo tuvastamise kohta (tunnistajalt ja süüdlaselt seletuse nõudmine, tunnistaja poolt seletusest andmisest keeldumise või valeandmete esitamise distsiplinaar- korras karistatavus, õigus keelduda lähedaste vastu tunnistamast). Raske on ette kujutada ka olukorda, kus kohtunik teadlikult ja tahtlikult eiraks distsiplinaarkolleegiumi nõudeid. Distsiplinaarkolleegiumi ülemääraste nõudmiste peale pole menetlusalused kohtunikud kaevanud. Erinevalt varasemast ei reguleeri KS enam istungi kinniseks kuulutamist
oska näha näos vananemise märke. 45. Milliseid tehnikaid on püütud kasutada, et laste isikukirjeldusi efektiivsemaks muuta? Proovitud on kasutada anatoomilisi nukke, kehakaarti, joonistuste kasutamist, standardset võrdlusmudelit (võrdlemaks laste mälestusi isikuga nende visuaalsel väljal). 46. Selgita erinevaid küsimuste liike (vaba meenutus, avatud küsimused, suletud küsimused, valikvastustega küsimused, suunavad küsimused). Vaba meenutus lastakse tunnistajalt vabalt kirjeldada olukorda ja juhtunut. Avatud küsimused nõuavad pikemat arutlust, seletust või kirjeldust. Suletud küsimused vastatakse ühe sõna või lausega. Valikvastustega küsimused on ette antud vastusevariandid, mille seast peab valima Suunavad küsimused sisaldavad juba soovitud vastust. 47. Mis on struktureeritud küsitlemise eelis tavalise struktureerimata küsitlemise ees?
Tunnistaja ülekuulamise kord (1) Kohus teeb kindlaks tunnistaja isiku ja selgitab välja tema tegevusala, hariduse, elukoha, samuti seose asjaga ning vastastikused suhted menetlusosalistega. Enne kui tunnistaja annab ütlusi, selgitab kohus talle tunnistaja kohustust rääkida tõtt ja käesoleva seadustiku §-de 256259 sisu. (2) Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse tunnistajalt kohtu protokolli või hoiatuse tekstile allkiri. Ei hoiatata tunnistajat, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või vaimutegevuse muu häire tõttu ei mõista hoiatuse tähendust. (3) Samas asjas toimuval korduval ülekuulamisel ei ole tunnistajat vaja korduvalt hoiatada. Kohus meenutab tunnistajale hoiatuse jõusolekut. (4) Kohus selgitab tunnistajale ülekuulamise eset ja teeb tunnistajale ettepaneku rääkida selle kohta kõik, mida ta teab.
RK: (alaealise ütluste andmise (võtmise) korra rikkumine toob) A kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ei ole lubatud, kuna tema ülekuulamisel rikuti KrMS § 71 lg 1 p-s 3 sätestatud nõuet ega selgitatud talle õigust keelduda ütluste andmisest oma kasuisa vastu. ... seadusandja ei ole alaealise kannatanu ülekuulamise puhuks ette näinud erisusi KrMS § 71 kohaldamisel. Ütlus, mis on saadud nõuetekohaselt rakendamata tunnistajalt, kellele ei ole selgitatud tema õigusi ja kohustusi, ei ole käsitatav seadusliku tõendina, sest selle saamisel on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Sellisele tõendile rajatud kohtuotsus on ebaseaduslik. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kuna A ülekuulamisel kohtueelses menetluses rikkus uurija menetlusõigust, jättis prokurör need ütlused süüstava tõendina esitamata ja taotles kannatanu ülekuulamist kohtus. Kolleegium peab sellist käitumist õigeks ja
annaabi.ee 
