69% auto kerest on valmistatud alumiiniumist. Ülejäänud 31% kerekomponentidest on terasest ning asuvad auto tagaosas, tagades nii teljekoormuse tasakaalustatud jaotumise. Parema teelpüsivuse kindlustamiseks avaneb kiiruse 120 km/h saavutamisel automaatselt tagaluugis asuv spoiler. Mootor. Mootorivalikus on kaks võimsat bensiinimootorit ? neljasilindriline otsesissepritsega turbomootor (2.0T FSI) arendab 147 kW (200 hj), mis lennutab Audi TT paigalt sajakilomeetrise tunnikiiruseni kõigest 6,4 sekundiga, tippkiirus on 240 km/h. Häälekas vabalthingav 3,2-liitrisel V6 mootoril on juba 184 kW (250 hj), mis lubab autol kiirendada 5,7 sek/100 km/h-ni. Lõppkiirus on V6 mootori puhul elektrooniliselt piiratud (250 km/h). Mõlema mootoriversiooni puhul on valikus lisaks kuuekäigulisele manuaalkäigukastile ka sportlik S-tronic-käigukast. Viimase puhul saab juht soovi korral käike käsitsi vahetada kui soovib ning teha seda lisaks käigukangile ka roolil paiknevate
nimi. (Kraas, 2017) Audi oli esimene autotootja kes hakkas tootma tõsise jõudlusega sportlikke luukpärasid. Audi 1995.a. RS 2 mudel, oli esimene tõsine sportlik luukpäraga auto, mis poleks sündinud ilma Porsche ekspertide abita. Porsche pigistas esimeselt RS 2 mudeli 2.2 liitriselt, 5-silindriliselt mootorilt välja 311 hobujõudu. Lisaks pärines Porschelt veel auto pidurisüsteem ja vedrustus. Tänu Quattro nelikveole ja Porsche timmitud mootorile, võis RS 2-ga Mclaren F1-le kuni 50km tunnikiiruseni kiirendusel ära teha. (Kraas, 2017) Audi esimene RS (RennSport või Rallisport) mudel oli RS2 Avant, mida toodeti 1994. kuni 1995. aastani koostöös Porschega. RS2 Avant ehitati Audi 80 B4 põhjale, kuid oli Audi 4 esimene võimsa mootoriga universaal. Seda sama mudelit peetakse paljude silmis Audi praktiliste kui ka võimsate autode tootja kujunemise alguseks. Audide mudelinimetuste kohta
annaabi.ee 
