humanitaarteaduste aluseks ning kontrollib selle aluse usaldusväärsust. Kaks teemat, millega Dilthey järgnevale ajale kõige suuremat mõju avaldas.Esiteks inimese ajaloolisuse tematiseerimine.See on kõige nähtavam Heideggeri „Olemises ja ajas“(1927).Sellest Heideggeri teosest kuni Gadameri „Tõe ja meetodini“(1960) jäi ajaloolisus saksa filosoofia põhiteemaks. Teiseks pani Dilthey oma teesiga vaimuteaduste tunnetusteoreetilisest autonoomsusest aluse kuni tänapäevani vältavale diskussioonile humanitaar- ja sotsiaalteaduste eripära üle. HEIDEGGER Inimese olemine on DASEIN — ennast reflekteeriv olemine, olev, kes suhtub oma olemisse. Olemine (EKSISTENTS) seega paratamatult hermeneutiline — elades mõistame paratamatult nii või teisiti olla. Olemist on võimalik käsitleda: A. Vorhandenheit – ebapäristine, mõnest filosoofilisest või ideoloogilisest
Ta jaguneb: · avalik õigus · kriminaalõigus · eraõigus Õigusajaloo uurimisobjekt, tunnetuse eesmärk Õigusajalugu õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalooteaduse tunnetuse eesmärk lähtudes H. Kantorowicz'i väidetest tunnetusteoreetilisest trialismi kohta. ÕIGUSAJALUGU õiguslikud väärtused õigus normid õigus tegelikkus MINEVIK OLEVIK TULEVIK Õigusajalooteaduse erinevatel etappidel on rõhuasetused ühele või teisele tasandile olnud erinevad (näit. pikka aega oli valitsev normatiivne e. normikeskne õigusajalugu).
annaabi.ee 
