Siit ka 2 suunda tunnetusteoorias - empirism (kr. empereia - kogemus) ja ratsionalism (ratio - mõistus). Kolmanda allikana on osa filosoofe (tuntuim H.Bergson) välja pakkunud intuitsiooni. 2. Tunnetuslik kontiinum naiivselt realismilt teaduslikule realismile (naiivne realism, J.Locke'i representatiivne teooria, kaasaegne teaduslik realism, aisting, taju kujutlus) Tunnetuslik kontiinum: on pidev üleminek ühelt tunnetusteoreetiliselt seisukohalt polaarselt vastandlikule seisukohale Naiivne realism: Välismaailm on just niisugune, nagu meeleorganid seda peegeldavad. Objekti nähtumus langeb kokku olemusega. Kriitika: ei ole võimalik seletada unenägusid, hallutsinatsioone jne. Representatiivne teooria: Näiteks J. Locki tunnetusteooria 17. sajandil. On eraldi asjade maailm ja ideede maailm meie teadvuses. Tuleb eristada primaarseid ja
ongi see. See tähendas tema jaoks, et saab kahelda vaid olemas olles. Ainult üks asi on tõsi: mu enda olemasolu- pean ise olemas olema seda kahlust sooritamas. Keha ja hinge dualism (kõik on lõplik)- Meeled on eksitavad ja mõtlemine on inimese keskseim ja olulisim osa. Kõik saab alguse mõtlemisest . Substantsi õpetuse järgi on inimeses teineteisest selgelt erinevad aine (keha) ja hinge (vaimu) tasandid. Ühesõnaga hing ja keha on lõigatud eraldi. Nad on üksteisest tunnetusteoreetiliselt ja metafüüsiliselt lahus. Hing on täiesti erinev kehast, seda on kergem tunnetada ka kui keha, sest kui kasvõi ei ole olemas keha, siis hing on ikkagi. 7. Kant’i teoreetiline filosoofia: Asi iseeneses- Tunnetus hõlmab vaid kogetut. Tunnetus ei hõlma asju iseendas, vaid kogemust nendes. Tema vaatluse all on inimlikult arukas kogemus. Aru ja tunnetus hõlmab vaid ja ainult meelele ilmnevat fenomenaalset maailma ning ei
suhe alati varjatuks. Mis tahes hulk põhjuse ja tagajärje paare ei tutvusta meile midagi muud peale nende konkreetsete paaride. Kausaalsust ennast või põhjuse ja tagajärje p a r a t a m a t u t su h e t me ei kohta. Teisisõnu, kogemus sünnib kindlal hetkel. Siin on üks mulje- valge piljardikuuli veeremine punase kuuli poole-, siin on teine mulje- punase kuuli põrkumine ettepoole- ja need kaks muljet on teineteisest loogiliselt ja tunnetusteoreetiliselt sõltumatud ja kuna nad on sõltumatud, siis ei kohta me ka midagi paratamatut. ,, Kõik sündmused näivad olevat täiesti eraldiseisvad ja erilised. Üks sündmus järgneb teisele, aga me ei või kunagi tajuda mingit seost nende vahel. Nad näivad esinevat koos, aga mitte kunagi ühenduses üksteisega" Me ise loome kausaalsuse- selle algupära on meie endi silmades, mitte nähtustes. Kogemus annab meile üksnes hulga üksteisega mitte ühenduses olevaid sündmusi, mille meeled ühte liidavad
Moraalil peab olema subjektiivsest hinnangust tugevam põhi. Platoni jaoks olid tähtsad eetilised, poliitilised ja moraalifilosoofilised küsimused. Ta on vastu igasugusele relativismile. Et objektiivne teadmine ja objektiivsed väärtused oleksid võimalikud, selleks vajame me ideid. Mehisuse idee. Ideede ja meelelise maailma suhe Ideid ei või tuletada meelelisest maailmast. Platon uurib võrdsuse ideed. Mõtlemine on meelelise tajuga võrreldes alati esmane, tunnetusteoreetiliselt ja loogiliselt. Olev kui selline, asjade tuum ja olemus on saavutatav vaid mõtlemise abil. Tüübid ja liigid. Ideed ja keelefilosoofia Õiglus viitab ideedemaailmas olevale muutumatule ja igavesele õigluse ideele, alles siis konkreetseid tegusid. Mõisted ei ole ajas ja ruumis, nad ei ole liha ja veri. Mis nad siis on? Seda küsimust nim filosoofias universaalide probleemiks. Platon arvab, et olev peab olema täiuslik. Ta ise pole täielik platonist. Ühiskonnafilosoofia Mis on õiglus
Juhul, kui ajalugu on teadus, siis füüsika seda ei ole.15 Kui ajalugu ei uuri üldist ja ajaloolased seda siiski uurivad — kas seda peab keelama?16 2.2 Mõistmine Kui osa autoreid rääkisid, et ajalugu on seotud millega iganes, siis tekkisid ka teised, kes väitsid, et ajalugu on seotud mõistmisega. Droysen oli neist üks esimesi. Ta väitis, et võimalikud on kolm mõistmise viisi: 1. Jumal, 2. loodus, 3. ajalugu. 14 Tunnetusteoreetiliselt (EL) 15 Noh, kuivõrd füüsika teadus-olemises ei saa kahelda, siis järelikult ajalugu seda ei ole. (M) 16 See on valesti esitatud küsimus. Oma tegevust võib ju korraldada ka sõltuvalt sellest, kes tahetakse olla. See, kas ajaloolane uurib üldist ning see, kas ta peab seda uurima, on siiski erinevad küsimused. (M) 2.2. MÕISTMINE 31
annaabi.ee 
