õpilastele kodutööde ja lektüüri andamine teaduslik lähenemine kasvatusse, kuna otsene teadmiste andmine ongi ju teadus! Kasvatus tahab saavutada edu, uusi ning kõrgemaid väärtusi, sünnitada olusid, tahab ümberolusid ise ümber luua ning täiendada ja sellega seada kohandumisele uued nõudmised, anda uued suunad. (Põld, 1932) Kasvatus taotleb last vastu võtma uusi väärtusi ja kombeid, mis erinevad kõik teineteisest, kuid kõik on eluks vajalikud. Võime eristada näiteks tunnetuslikke, esteetilisi, õiguslikke, usulisi ja eetilisi väärtuseid. Nimetatud väärtused pole ühesuguse tähtsusega, vaid tuleb leida nende vahel teatud tasakaal, mis koondaks kõik need väärtused, kui mitte niivõrd enese mõõdupuu järgi, vaid arvestades ühiskonna üldisi norme ja tavasid. Kasvatusel on mitmeid eesmärke, mida tahetakse saavutada ja need eesmärgid ei ole vaid ühe inimese eesärgid. Kasvatus on kogu inimkonna püüdlus kõrgemate sihtide poole, kus peab
Teooria vastuargumendid: Lapsed, kellel pole kombeks teiste juttu imiteerida, ei jää oma kõne arengus imiteerijatest maha. Selle teooriaga ei saa seletada ülereguleerimise nähtust, mis on sage 3-4 a laste kõnes. (ülereguleerimine laps teeb vigu, mida ta varem ei teinud, ilmutades grammaatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel). Tugevate vaimsete häiretega laps saavutab lingvistilise taseme, mis ületab tema teisi tunnetuslikke vilumusi. KEELEORGANITEOORIA: keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Inimese keelevõime on kaasasündinud, iga inimese ajus on juba sünnimomendil eriline organ, mis võimaldab inimesel ümber käia keelemärkidega. Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja mõista kõneldut. Sattudes keelekeskkonda, häälestub keeleorgan konkreetsele keelele.
1) Kiiruse alusel 2) Vormi alusel 3) Muutuste toimumise järjekorra alusel Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist... Suurema diferentseerituse ja integreerituse suunas Kaasaegsete arusaamade järgi toimub lapse areng kaasasündinud eelduste ja keskkonna vastastikuse toimena. Kuidas psühholoogid nimetavad inimese teadvuses kujunevad tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja käitumuslikke konstruktsioone? Skeemideks Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimub Piaget’ järgi mainitud tunnetuslike konstruktsioonide moodustumine? 1) Akommondatsioon (oma skeeme muudame joondudes teistele) 2) Assimilatsioon (vastupidine protsess- jonnimine) 3) Tasakaalustamine Kes kursuses käsitletud arengupsühholoogidest pidas keelekasutust (st verbaalseid
Düsleksiat iseloomustab suutmatus tunda ära ning mõista kirjutatud sõnu. Senised 5 katsed tuua selgust düsleksia tekkepõhjustesse ei ole olnud edukad. Tuginedes värskele uurimusele arvavad Helsingi Ülikooli teadlased, et tegemist võib olla geneetilise veaga. Juha Kere juhtimisel asusid Helsingi teadlased soome perekondade näitel uurima düsleksia geneetilist tausta. Uuriti katsealuste tunnetuslikke võimeid, lugemisoskust ja lugemisega seotud neurokognitiivseid oskusi. Väljavalitud perekondades viidi läbi ka kromosoomi aheldusuuringud, mis viisidki järelduseni, et düsleksiat võib põhjustada geen DYXC1. Hetkel ei oska teadlased veel geeni rolli täpsemalt selgitada, küll aga usuvad nad, et kõnealune geen kontrollib stressitaset. Loodetakse, et avastus aitab diagnoosida ning ravida düsleksiat juba varases lapsepõlves
lasteasutuses. Arenguvestlus on üks võimalus vahetada lapsesse puutuvat informatsiooni kodu ja lasteasutuse vahel. 3 Kuna inimlaps on eelkõige sotsiaalne olend, sõltub tema areng väga olulisel määral kasvukeskkonnast, sellest, kas ta on oodatud ja armastatud või mitte, kas tema jaoks leidub täiskasvanu, kes pakub talle nii emotsionaalseid kui tunnetuslikke muljeid ning tunnustab tema edusamme. Seega- et mõista last ja tema käitumist, on meil oluline mõista, milline on tema kasvukeskkond, millised on tema suhted lähedastega ja teinekord tuleb vanematele ka meelde tuletada, milline on vanema roll lapse eakohase arengu toetamisel. Lapse arengut mõjutab kindlasti kõige enam kodu ja vahetu suhtlemine oma perekonnaliikmetega. Kodu "näo" psühholoogilises mõttes kujundavad inimestevahelisd suhted
48. Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste _______________________________________________________ järgi 49. Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist ________________________________________________________ 50. Kaasaegsete arusaamade järgi toimub lapse areng _________________________________________________________vastast ikuse toimena 51. Kuidas psühholoogid nimetavad inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja käitumuslikke konstruktsioone? 52. Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimub J. Piaget' järgi mainitud tunnetuslike konstruktsioonide moodustumine? 53. Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljapoolt tajutavava kujutluse (info, arusaama) kooskõlastamisprotsessi? 54. Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi? 55. Millise 4 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piget intellektuaalset
ESTEETIKA Vastavalt õigekeelsussõnaraamatule on esteetika teadus ilust ja kunstist. Esteetika on filosoofia haru ning uurib inimese kogemuse ja teadvuse esteetilist aspekti, tunnetuslikke ja emotsionaalseid väärtusi. Esteetika kategooriatega peavad loometegevuses arvestama näiteks sellised loometegevusega tegelevad ametid nagu arhitektid, kunstnikud ja disainerid. Esteetika kategooriate tundmine on vajalik ka loometegevuse kriitikutele ja arvustajatele, kuna nende ülesanne on näidata, milliseid erilaadseid tundeid võib loometeos tekitada ning selle tegevuse kaudu aidatakse loometeose autoril senisest paremini enda loomingut väljendada.
V i i e n d a võib võtta kokku ühe sõnaga t e r v i s. Selles osas saab Nikolai elu nimetada kangelaslikuks. Ta töötas haigena nii et kõrvaltvaatajale võis see tunduda võimatu Üheks võtmefiguuriks, kes mingil määral mõjutas elu Eestis sel ajal, oli Nikolai Karotamm. Äärmiselt vastuoluline ja omapärane, tähelepanuväärne intellektuaal, kelle ere mõistus töötas kahjuks suunas,tekitades temas endas tunnetuslikke sisekonflikte. Poliitilises kontekstis oli Nikolai küllati vastuoluline. Ühelt poolt kohaliku parteivõimu kõrgeim esindaja, kes Moskvast dikteeritud kommunismi hakkas juurutama Eestis koos selliste hävituslike tagajärgedega, nagu küüditamine kollektiviseerimine jms. Teiselt poolt võimukandja, kes eesti rahvuslikku intelligentsi ja kultuuri püüdis mõistvalt suhtuda ning kelle poliitilisele karjäärile sai see saatuslikuks. Ta oli erudeeritud majandusteadlane, kes
Kultuuriajaloo lätted Kultuuriajalool puudub olemus, kuid seda saab määratleda ainult tema ajaloo kaudu. Samas on raske kirjutada millestki niisugusest, millel puudub püsiv identiteet. M. Foucault rõhutas tunnetuslikke ,,katkestusi" ja ütles, et me seisame silmitsi ,,olevikukesksuse" ohuga ja riskime võimetusega üldse midagi kirjutada. Just see ongi kõikide ajaloolaste probleemiks. Praegused olevikukesksed küsimused oleksid: kui vana on kultuuriajalugu ja kuidas on kultuuriajaloo kontseptsioonid aja jooksul muutunud? Vältides sama olevikukeskset vastamist on nendele küsimustele väga raske vastata. Võibolla oleks lihtsam vastata, kui me lähme tänasest ajast tahapoole
seda aeglasemalt ta süveneb. Mida kirjutab tohter? Alzheimeri tõve kujunemise mehhanisme on palju uuritud ja kindlaks tehtud, et ajus tekib nn virgatsainete defitsiit, üks neist on atsetüülkoliin. Praegusel ajal maailmas registreeritud retseptiravimid suurendavad atsetüülkoliini hulka ajus. Eestis on registreeritud ravimid Aricept (toimeaineks donepesiil) ja Exelon (toimeaineks rivastigmiin). Ravimid parandavad kerge ja keskmise raskusega Alzheimeri tõve korral haige kognitiivseid (tunnetuslikke) võimeid. Ravimid on aga kallid ja nende kasutus seetõttu meil piiratud. Kas ühelgi käsimüügiravimil sellele haigusele toimet ei ole? Mõned uuringud on andnud positiivseid tulemusi hõlmikpuu ekstrakti e Gingko bilobaga, eriti kui seda tarvitatakse koos E-vitamiiniga.
käitumist arukalt selgitada. Mõtlemise areng Koolieelikul on vaja lahendada üha keerukamaid ja mitmekülgsemaid ülesandeid, mis nõuavad seoste ja suhete eristamist ja käsutamist esemete, nähtuste ja toimingute vahel. Arenev mõtlemine lubab lastel näha ette oma toimingute tulemusi, planeerida neid. Vastavalt tunnetuslike huvide arengule käsutab laps üha enam mõtlemist ümbritseva maailma tunnetamisel. Laps hakkab iseseisvalt püstitama tunnetuslikke ülesandeid, otsib selgitusi märgatud nähtustele. Seoses kõne arenguga omandavad lapsed võime arutleda ka nende nähtuste üle, mis pole seotud nende isiklike kogemustega. Lihtsamate seoste väljaselgitamiselt läheb laps üle keerukamate, varjatud seoste mõistmisele. Nii võib kolmeaastane avastada vaid neid põhjus- tagajärg seoseid, mis on seotud esemete välise mõjutamisega (tool kukkus, sest keegi lükkas). Juba nelja-aastased hakkavad mõistma, et nähtuste põhjused võivad
1.2 Liidri sekundaarsed omadused · Analüüsivõime · Karisma · Loovus ja originaalsus · Paindlikkus ja kohanemisvõime · Ärialased teadmised · Positiivne hoiak Liidriomadused on huvi pakkunud aegade algusest. Esimeste uuringute käigus püüti välja selgitada füüsilisi, intellektuaalseid ja isikuomadusi, mis eristaks liidreid mitteliidritest või edukaid liidreid ebaedukatest. Uuritud on paljusid tunnetuslikke ja psühholoogilisi tegureid nagu intelligentsus, ambitsioonikus, võistluslikkus. Mõned uuringud keskendusid füüsilistele teguritele nagu kehakaal, - suurus, kuju ja välimus. Üheselt ei suudetud välja selgitada, millised omadused teevad hea liidri.(Mägi, 2011) 2 LIIDRIKÄITUMINE Paljud uuringud on keskendunud liidrikäitumise väljaselgitamisele. Selle seisukoha järgi sõltub edukas eestvedamine rohkem sobivast käitumisest, oskustest ja tegevustest ning vähem isikuomadusest
m.a. tunnetusteooria), Leukippos, Epikuros ja Lucretius. Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest – aatomitest ja nende vahel olevast tühjusest. Aatomite ühinemisel võib saada lõpmatu arvu väga erinevate omadustega mitmesuguseid esemeid. Kinnitas, et aatomid liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. Demokritos seletab aatomite abil mitte üksnes materiaalseid objekte, vaid ka tunnetuslikke protsesse nagu taju ja mõtlemist. Näiteks ”nägemine” tuleneb sellest, et makroskoopiliste kehade pinnalt eemalduvad pidevalt aatomid, ning need lendlevad õhus ringi. Kui need aatomid satuvad silma, siis tekib seal kujutis sellest esemest, millest aatomid kiirgusid. Sellega nad seletavad ära, miks me näeme kaugeid asju halvemini, nimelt silmadesse hajutakse esemelt tulevad aatomid kokkupõrgete tõttu õhuaatomitega.
34. Kas õpetamisel kohandaumine õpilase äärmuslikule 50. Kaasaegse arusaamade järgi toimub lapse areng teadvuse kognitiivsele on alati õigustatud? ja keskkonna vastastikuse toimena. Ei ole. 51. Kuidas psühholoogid nimetavad inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja 35. Millised on kaks kõige sagedamini eristatavat õpistiili käitumuslikke konstruktsioone? õppimise iseloomustamiseks koolipraktikas? Skeemid (mälu jäljed) Pinnapealne süvenenud 52. Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimib J.
ja komplitseeritud. Tervisel on vähemalt 5 komponenti, igal neist on oma mõõde. Geneetiline külg juhib tervist tervikuna ja mõjutab ülejäänud nelja külge. Biokeemilised, füsioloogilised ja morfoloogilised tingimused peegeldavad seda külge, mis määrab ära haigused, elundite kahjustused, invaliidsuse jne. Funktsionaalne külg, mis on eelmistega tihedalt seotud, sisaldab võimet tulla toime igapäevase elu ülesannetega. Vaimsed küljed sisaldavad kalduvusi ja tunnetuslikke protsesse. Kehaline aktiivsus parandab meie tervist, sest: 1. väheneb risk surra enneaegselt 2. väheneb risk surra südame-veresoonkonna haigustesse 3. väheneb risk diabeedi arenguks 4. alaneb vererõhk 5. väheneb risk haigestuda käärsoole vähki 6. väheneb depressioon ja ängistus 7. väheneb kehakaal 8. tervenevad luud, liigesed ja lihased
seest, kuhu ta eelmine kord jõudis varjuda. Teine juhus oli forellipüügil, mil Ahja jõel ühe kivi taga otsa jäänud forell kiiresti lahti pääses, ent järgmise samasse paika tehtud heitega uuesti otsa tuli. Igal juhul tundub, et kala pikalt oma haavu lakkuma ei jää ning kui juhtus ja võimalust on, toitub ta edasi. Nii võib see tõepoolest ka olla, kuid põhjus pole kindlasti mitte kala lühikeses mälus. Kalade aju ja tunnetuslikke võimeid on füsioloogid uurinud juba aastakümneid. Tasub meeles pidada, et kalade puhul on tegemist ikkagi selgroogsete loomadega ning nende ajugi on valdavalt samadest piirkondadest koosnev kui teistel selgroogsetel. Varasemate aastate füsioloogide ´´ leivanumbriks ´´ oli mitmesuguste aju osade kirurgiline eemaldamine ja seejärel jälgimine, et mida konkreetne isend nüüd teistmoodi teeb. Kui kala eesaju eemaldamine käitumise suuri muudatusi ei
sooritamisega ta hakkama saab. Sel ajal mõistavad imikud maailma oma avatuse piires, nad arenevad erinevate astmete kaudu lihtsatest refleksidest keerukamalt organiseeritud skeemideni. Kujuneb arusaamine, et asjad eksisteerivad ka siis, kui need ei ole lapse vaateväljas. Staadium lõpeb mõtlemise ja keele omandamisega. Teiseks staadiumiks on operatsioonide-eelne staadium. See kestab 2 7 eluaastani. Lapsed ei kasuta enam ainult motoorseid ja tunnetuslikke kohandumusi objektide ja tegevuste suhtes. Objektide tähistamiseks võetakse kasutusele ka sümbolid nagu mentaalsed kujundid, sõnad ja liigutused. Iseloomulikeks joonteks on egotsentrism, mõtete jäikus ja poolloogiline järeldamine. Laps usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi, ei osata moodustada tervikut. (Butterworth, Harris, 1994, 39) 2.3. Prekonventsionaalse ja operatsioonide-eelse arengutasemete võrdlus
nagu õhupall. Väljahingamine on nagu vabanemine ja peab toimuma ühtlaselt ja vabalt. Väljahingamisel moodustatakse kõik häälikud, sellest sõltub kõnelemise viis. Õppides valitsema oma häält ja kõnet, tuleb meil kõigepealt õppida valitsema oma hingamist. 5 3. Suhtlemisoskus Suhtlemisoskus jaguneb tunnetusliku ehk verbaalse eneseväljenduse, kommunikatiivseks, ekspressiivseks ja mõjutamisoskuseks. Tunnetuslikke oskusi võib omakorda jagada neljaks. 1. Isikutaju ja inimesetundmise oskus. Siia kuulub võime eristada suhtluskaaslase akuutset psüühilist seisundit, anda inimesele nende käitumise põhjal tabav psühholoogiline kirjeldus, otsustada inimeste suhtlemisomaduste, arukuse, väärtushinnangute üle. 2. Situatsioonitaju ja käitumise ettenägemise oskus. Siia kuulub taip eristada ja ära tunda suhtlemise ,,siin ja praegu" lavastuva mikrosituatsiooni
neid nii käitumises kui ka vestluses arvestada. Ta reageerib tugevate emotsioonidega. Selles vanuses armastab laps teisi kritiseerida. Ta sõlmib lihtsaid sõprussuhteid, kuid keskseks jääb siiski perekond. Ta tunneb empaatiat. Ta saab aru, et kõrvuti saavad eksisteerida erinevused, mõistab väärtusi ning hakkab aduma, et peredel on erinevad väärtused. Ta kasutab füüsilisi, loomingulisi või kognitiivseid ehk tunnetuslikke oskusi enda lohutamiseks ja emotsioonide kontrollimiseks (nt läheb vabatahtlikult oma tuppa, kui on endast väljas), kuigi vajab veel jätkuvalt täiskasvanu abi ja juhtimist. Selles vanuses tekivad eelistused eakaaslaste seas ja sõprussuhted, kuid need on veel eba püsivad. Selles vanuses tekivad eelistused eakaaslaste seas ja sõprussuhted, kuid need on veel eba püsivad. Laps eelistab omasoolisi mängukaaslasi ning suudab mõnda aega mängida väikeses rühmas
Suurepärastel juhtidel peavad olema ka head liidrioskused. Õnneks saab eestvedamisvõimet omandada ja parendada liidriuuringute, efektiivsete rollimudelite jälgimise, juhtimiskoolituste ja töökogemusest õppimise kaudu. Efektiivse liidri omadused Liidriomadused on huvi pakkunud aegade algusest. Esimeste uuringute käigus püüti välja selgitada füüsilisi, intellektuaalseid ja isikuomadusi, mis eristaks liidreid mitteliidritest või edukaid liidreid ebaedukatest. Uuritud on paljusid tunnetuslikke ja psühholoogilisi tegureid nagu intelligentsus, ambitsioonikus, võistluslikkus. Mõned uuringud keskendusid füüsilistele teguritele nagu kehakaal, - suurus, –kuju ja välimus. Üheselt ei suudetud välja selgitada, millised omadused teevad hea liidri. Kaasaegsetest liidriomaduste uuringutest järeldatakse, et mõned omadused aitavad eristada liidreid mitteliidritest (joonis). Kõige olulisemad, primaarsed omadused on:
hingamine, näljatunne ja selle leevenemine, pulsi kiirenemine ja aeglustumine. Esimesed olulised emotisoonaalsed hääled ladestuvad sügavatesse ajupiirkondadesse. Külmavärinaid tekitav muusika aktiveerib aju süvapiirkondi. Muusikalised fraasid meenutavad kogemuse väiksemaid ühikuid, millel on algus, keskkoht ja lõpp. Muusikal on seega seos meie varaseimate füüsiliste ja psüühiliste kogemustega ning selle juured on meie oma keha talituses. Muusika pakub tunnetuslikke struktuure, milles saab tundeid turvaliselt kogeda ja kujundada. Muusika õppimine ja harrastamine teevad võimalikuks helimaailma valitsemise ja võimaldavad sellega loovalt mängida. Loov hoiak annab seesmise autonoomia tunde ja teeb elu elamisväärseks. Turvaliseks kasvamiseks on vaja piisavalt head vastasikust suhtlust. See tähendab lapse eest hoolitseja kohanumist lapse vanusele vastavate vajadustega ehk arengust tingitud aktuaalsete nõudmiste järgimist
Seega saab teha järeldust, et kui lapsel ei täida tema ootused olla edukaks, esimeseks ja teha koostööd omal viisil, siis ta ei suuda eneseregulatsiooniga toime tulla. Eneseregulatsioon on väga tähtis ja selleks laps vajab veel täiskasvanu abi, et saavutada tegutsemiskindlust, juhtida oma käitumist ja emotsioone ning kontrollida impulsse (Männamaa, Marats 2009). Samal ajal viieaastane laps üritab kasutada füüsilisi, loomingulisi või kognitiivseid ehk tunnetuslikke oskusi enda lohutamiseks ja emotsioonide kontrollimiseks (Männamaa, Marats 2009). Näiteks minu vaadeldav laps vabatahtlikult lahkus mängust,kui oli endast välja läinud, et istuda pingil ja rahuneda. Kui vaadelda konfliktide tekkimist situatsioonides, siis saame järeldada, et viieaastane laps tuleb toime ebameeldiva olukorraga iseseisvalt ning talub täiskasvanutelt abi puudumist paremini, kui nooremad lapsed. Arusaamatusi suudab ta lahendada suulise kõne abil
Need võtavad meie aistingud kokku ruumilis-ajaliseks ühtsuses. Tänu neile on võimalikud sellised teadused nagu matemaatika ja füüsika. 2. Mõistuse vormid on kategooriad ja neile vastavad otsustusvormid. Need asetavad kaemused mõistete alla ja seovad mõisted otsusteks. Kategooriaid on 12. Need jagunevad kvantiteeti, kvaliteeti , relatsiooni ja modaalsust kirjeldavaiks. 3. Mõistuse regulatiivsed printsiibid (ideed on hing, maailm ja jumal). Neil ei ole tunnetuslikke (konstitutiivseid) funktsioone, võimaldavad aga mõistuse tunnetuse kokkuvõtta ja ühtsustada. Nad viitavad meis endis asuvale lõputule eesmärgile. Hinge idee ütleb mulle: Seo kõik psüühilised ilmingud nii nagu oleks nende aluseks üks terviklik hing. Maailma idee ütleb mulle: Seo tinglike ilmingute read nii, nagu oleks nende aluseks üks tingimatu ühtsus – maailm. Jumala idee ütleb mulle: Mõtle nii, nagu kõigele mis eksisteerib oleks üks hädavajalik põhjus – Jumal.
Mõlemas grupis oli 24 uuritavat, kelle vanuseks oli keskmisel kaheksa ja pool aastat. Üks gruppidest koosnes lastest, kes võrreldes eakaaslastega olid väiksema tähelepanuvõimega, hüperaktiivsemad ja impulsiivsemad (LAS). Teine grupp koosnes keskmisest kõrgema tähelepanuvõimega, vähemimpulsiivsetest ning hüperaktiivsetest lastest (HAS). 2. 2. 1. Eesmärgid Uurimuse eesmärgiks oli uurida täidesaatvat funktsiooni (mõiste kirjeldamaks tunnetuslikke oskusi, seotud enesedistsipliini, planeerimise ning probleemide lahendamisega; võimaldab vastata keskkonnale paindlikult ning pühenduma ettekavatsetud eesmärgile suunatud mõtetele ning tegudele. Barkley (1997) mudel liigitab töömälu ka täidesaatva funktsiooni mõiste alla) koolikeskkonnas laste hulgas, kellel on võrreldes nende eakaaslastega täheldatud kõrget või madalat tähelepanuoskust. Vastavast empiirilisest ja teoreetilisest kirjandusest selgub, et
arenev tervik ühel või teisel ajahetkel) järgi. 3. Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist suurema diferentseerituse ja integreerituse suunas. 4. Kaasaegsete arusaamade järgi toimub lapse areng sünnipäraste eelduste ja keskkonna vastastikuse toimena. 5. Kuidas nimetavad psühholoogid inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja käitumuslikke konstruktsioone? Skeem ehk termin mis tähistab inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke (mõttlisi), sõnalisi ja käitumuslikke moodustisi ehk konstruktsioone, mida me arendame kogemuse (õpitu) korrastamiseks ja oma käitumise suunamiseks. Skeemide näol on tegemist kogetu peegeldustega meie teadvuses. 6. Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimub J
Väärtuslike vanade hoonete siseruumides on küttekolded sageli täiesti omaette klass. Seda nii dekoratiivses plaanis, ruumiliselt kui miljöö loojana. Tunnistavad ju paljud kodukokad, et puudega köetud pliidil keedetud või praetud toit on suupärasem ka kõige peenematel tehnikasaavutustel valminust, samuti annab soojust õhkuv ahi toale hoopis teise õhkkonna kui moodsate kütteviisidega saavutatu. Lisaks toimib vana ahi suurepärase ventilatsioonisüsteemina. Kui neid tunnetuslikke külgi on saavutatud ka uute ahjude ja pliitidega, siis seda silmailu ja väärikust, mida vana ahi pakkuda suudab, juba järgi ei tee. Kui just teie olete üks neid õnnelikke, kellel on vana ahi, vana pliit või vana kamin säilinud, ärge haarake kohe kangi järele. 1.1 [H2] Milline tee valida? Alati tasub läbi mõelda kõik võimalused vana korrastada. Ja kõige mõistlikum on ahi korda teha nii, et seda ka kütta saab. Kui keskküte niikuinii ruumis juba olemas on ja
modifitseerimisel ehk käitumise energia, suund & püsivus on määratud kinnituste kavadega, midagi enamat pole vaja. · Sotsiaalne õppimine ei vaja kinnituse põhimõtet (Bandura?), ja tuleneb passiivselt vaadeldud informatsioonist Õppimine võib olla lihtsalt teiste käitumise vaatlemise tulemus Õppimine saab toimuda keskkonnast pärinevatest kinnitustest sõltumatult Sotsiaalne õppimine kasutab seletustes tunnetuslikke ideid (tõsi küll, üpris piiratult) Õpitakse mitte üksnes teiste käitumisest, vaid ka nende tagajärgedest. (- sisaldavad varjatud kinnitusi tõenäosusele) 4) Arengu- & meisterlikkuse motivatsioon (eeldus: motiveerib vajadus keskkonnaga edukalt suhtes olla) · Inimesed sünnivad väljakujunemata vajadustega, ent kohanemiseks & edu saavutamiseks tuleb need välja arendada · Arenguks ehk meisterlikkuse saavutamiseks vajatakse info töötlemist & oskuste omandamist
survevahend ühiskonnale intertekstuaalsus - tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega, koosneda teiste tekstide katketest, mis võivad olla märgistatud või teksti sulatatud ja mida tekstid võivad assimileerida, ümber lükata, irooniliselt korrata jne. kirjutatav tekst Barthesi mõiste; erinevalt loetavast tekstist ei ole lugeja pelgalt tarbija vaid looja, kelle on võimalik pääseda kirjutamise mõnusse. Kognitiivteadused - teadusharu, mille eesmärgiks on uurida tunnetuslikke võimeid. Selliste võimete hulka kuuluvad näiteks taju, mõtlemine, õppimine, motoorika ja keel. Kultuurimorfoloogia - õpetus kultuurivormidest, kultuuride välise kujundamise õpetus, kultuuri seletamine looduse käekäigu järgi, püütakse jõuda ürgtüübi ideeni, et kõik baseerub ürgsetel nähtustel Kultuurisõltelisus - iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad
uskumuste vadkonnas! Koherentsiteooria: tõde on kooskõla erinevate väidete vahel, uue väite võrdlemine olevasolevatega. Korrespondentsiteooria: tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel.eristub empiristlik ja ratsionalistlik seisukoht. Tõestamismeetodid keskpunktis! Descartes- tõde kui teadmiskindlus. Tarski lahendus: tuleb eristada keelt, millest me räägime (objektkeel) ja keelt, millest me räägime (metakeel). Tunnetuslikke probleeme keeleanalüüs ei lahenda. 17. Matemaatika aksioomide tõesus: Üldine on olemas, tõde käib üldise kohta. Lähtekohad intuitiivselt tõesed.Tõene väide on püsivalt tõene. 18. Realism teadusliku tõe suhtes: tõde teaduses on vastavus teaduse väidete (teooriate) ja tegelikkuse vahel. Instrumentalistlik: teadusteooriates leiduvad objektid (nagu nt. aatom) on fiktsionaalsed, teadlaste mõttekonstruktsioonid
· Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD · Personali valik ja paigutus- hindame inimesi sellejärgi, missugusele tööle nad kõige paremini sobiks. Mis kõige paremini temale vastab.
andestamist, mõistmist. Kahjuks aga igas perekonnas ei leia lapsed rahu,vaikust, usaldust ja armastust. Kuna iga perekond ja kodu on erinev, kasvavadki üles erineva iseloomuga lapsed. (J.Madisson, 2009). 1.2. Keskkond, kui arengutegur Kuna inimlaps on eelkõige sotsiaalne olend, sõltub tema areng väga olulisel määral kasvukeskkonnast, sellest, kas ta on oodatud ja armastatud või mitte, kas tema jaoks leidub täiskasvanu, kes pakub talle nii emotsionaalseid kui tunnetuslikke muljeid ning tunnustab tema edusamme. Võrreldes täiskasvanuga on laps keskonnamõjudele palju vastuvõtlikum, sest tal puudub kontroll ümbritseva üle ja ta ei saa oma keskkonda ise kujundada. (J.Madisson, 2009) 4 1.3. Lapse mina-areng Kuna esimestel eluaastatel veedab laps reeglina valdava osa ajast oma vanematega, on nende roll lapse mina-pildi kujundamisel eriti kaalukas.Positiivne eneseteadus kujuneb välja
reorganiseeritakse varasemat kujutlust ja kasutatakse seejärel töödeldavas informatsioonis orienteerumiseks, kuid nüüd juba uudel kujul. Inimese teadvuses toimub lõputu teadmis-ja mõtteskeemide konstrueerimine. Iga inimese kogemuslik baas on ainulaadne, siis on ka kujunevad mõtteskeemid unikaalsed. Gestalt- tajume maailma juba valmis mudelite v skeemidena. Skeem: tähistab teadvuses kujunevaid tunnetuslikke, sõnalisi ja käitumuslike konstruktsioone. Skeemid näol on tegemist kogetud peegeldusega meie teadvuses. Tema teooria järgi on olemas 3 erinevat skeemide liiki: sensomotoorsed skeemid (loogika eelsed), tunnetuslikud skeemid(eristumine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg otsimine), verbaalsed skeemid (sõnade tähendus ja kommunikatsiooni oskus).
tajuta. MÕTLEMISE ARENG Koolieelikul on vaja lahendada üha keerukamaid ja mitmekülgsemaid ülesandeid, mis nõuavad seoste ja suhete eristamist ja käsutamist esemete, nähtuste ja toimingute vahel. Arenev mõtlemine lubab lastel näha ette oma toimingute tulemusi, planeerida neid. Vastavalt tunnetuslike huvide arengule käsutab laps üha enam mõtlemist ümbritseva maailma tunnetamisel. Laps hakkab iseseisvalt püstitama tunnetuslikke ülesandeid, otsib selgitusi märgatud nähtustele. Seoses kõne arenguga omandavad lapsed võime arutleda ka nende nähtuste üle, mis pole seotud nende isiklike kogemustega. Lihtsamate seoste väljaselgitamiselt läheb laps üle keerukamate, varjatud seoste mõistmisele. Nii võib kolmeaastane avastada vaid neid põhjus-tagajärg seoseid, mis on seotud esemete välise mõjutamisega (tool kukkus, sest keegi lükkas). Juba nelja-aastased hakkavad mõistma, et nähtuste põhjused võivad
Peamine doktriin oli kriitiline uurimine. hermeneutiline ring tõestamisel või määratlemisel tekkiv ring mida käsitletakse hermeneutilisest aspektist positiivsena ideoloogia vaadete ja ideede süsteem intertekstuaalsus tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega kirjutatav tekst kuulub kultuurimudeli alla, kus iga kultuurikandja peaks seda teatud ulatuses tundma kognitiivteadused e tunnetusteadused, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid kultuurimorfoloogia kultuuri seletamine looduse käekäigu järgi, püütakse jõuda ürgtüübi ideeni, et kõik baseerub ürgsetel nähtustel kultuurisõltelisus iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad kultuuriuniversalism kõiki kultuure võib uurida samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid märk semiootilises süsteemis miski, mis tähistab reeglina midagi enamat kui ta ise
ettevalmistus teatud tegevuseks või sotsiaalne staatus. (Kon, 1987/1981: 40) Madala ja adekvaatse enesehinnanguga inimeste vahe seisneb selles, kuidas nad oma emotsioonidega toime tulevad. Positiivsed inimesed lepivad paratamatusega, et halb enesetunne küll võib aeg ajalt esineda, kuid teavad, et see on mööduv. Madala enesehinnanguga inimesed aga mattuvad depressiooni. (Reasoner, 28.11.2009) Inimeste enesehinnangud kujutavad endast teatavaid tunnetuslikke skeeme, mis üldistavad isiksuse varasemat kogemust ja korrastavad, struktureerivad uut informatsiooni ,,mina" antud aspekti kohta. Ent enesehinnang ei ole lihtsalt tunnetuslik akt, vaid väljendab ka teatavat nõudmiste astet (nõudlusnivood), eriti siis, kui hinnang puudutab isiksuse võimeid ja potentsiaalseid võimalusi. Enesehinnang võib olla ka vahendiks oma püüdluste realiseerimisel. (Kon, 1987/1981: 41-42) Enesehinnangute kriteeriumid võivad olla erinevad
, milliseid väärtusi tunnustada?, kuidas organiseerida teaduslikku tegevust? 3) Paradigma on üldine maailmavaade, mis on aluseks kogu teaduslikule mõttele (see oleks paradigma filosoofiline tähendus). Jaotab teaduse arengu 5 perioodi: paradigma eelne, normaalne, kriisi, revolutsiooniline ja revolutsiooni järgne periood. K. Popper on internalistide esindaja. K.Popper sai tuntuks oma teadusteoreetiliste töödega. Oma "Uurimise loogikas" käsitleb ta põhjalikult induktsiooni tunnetuslikke võimalusi. Koos Humiga eitab ta võimalust nagu võiks paljudest juhtumitest tuletada mingit seadust. Induktiivne otsus ei ole loogiliselt paratamatu. Küll on aga deduktiivne lähenemine "modus tollens" puhul kehtiv. Kui p tuletatav t-st (p järelduslause lausete süsteemist t), ja p vale, siis on ka t vale. Seega ei sõltu loodusteaduste ja metafüüsika erinevus mitte induktiivsest lähenemisest, vaid selles, kas antud lausete
Suurepärastel juhtidel peavad olema ka head liidrioskused. Õnneks saab eestvedamisvõimet omandada ja parendada liidriuuringute, efektiivsete rollimudelite jälgimise, juhtimiskoolituste ja töökogemusest õppimise kaudu Efektiivse liidri omadused Liidriomadused on huvi pakkunud aegade algusest. Esimeste uuringute käigus püüti välja selgitada füüsilisi, intellektuaalseid ja isikuomadusi, mis eristaks liidreid mitteliidritest või edukaid liidreid ebaedukatest. Uuritud on paljusid tunnetuslikke ja psühholoogilisi tegureid nagu intelligentsus, ambitsioonikus, võistluslikkus. Mõned uuringud keskendusid füüsilistele teguritele nagu kehakaal, - suurus, –kuju ja välimus. Üheselt ei suudetud välja selgitada, millised omadused teevad hea liidri. Kaasaegsetest liidriomaduste uuringutest järeldatakse, et mõned omadused aitavad eristada liidreid mitteliidritest (joonis). Kõige olulisemad, primaarsed omadused on:
See on väga tõsine meelelahutus. Hiljuti tõendasid mõned arengupsüholoogid, et laste tegevus on rabavalt sarnane täiskasvanud teadlaste omale. Lapsed loovad ja kordavad teooriaid nagu seda teevad teadlasedki. Me arvame, et tegelikult nii lapsed kui ka teadlased kasutavad sama masinavärgi üht ja sedasama osa. Teadlased on suured lapsed. Teadlased on nõnda edukad õppijad, kuna nad kasutavad evolutsiooni käigus laste kasutusse antud tunnetuslikke võimeid. Just nagu beebidki mängivad maailmaga oma hüpoteese neid ümbritsevate asjade peal katsetades, sooritavad ka teadlased eksperimente. Nagu lapsedki, kes lõpuks kordavad ja asendavad neile teada oleva sellega, mida nad avastavad, loobuvad teadlased oma lemmikteooriatest uute teooriate kasuks. Tõsi on see, et teadlased ei loobu oma teooriatest nii kergekäeliselt kui lapsed, aga põhjus selleks võib peituda teadlaste mänguasjade hinnas.
pahesid. Südametunnistusele tuginedes võib siiski käituda irratsionaalselt. Südametunnistus sõltub kasvatusest. Probleem on siis, kui see puudub, sest siis ei tea inimene, mis on õige või vale, see tähendab, et ta ei tunneta õiget ja valet. Südametunnistuse järgi võime jaotada asju paremuse järjekorda ning nende põhjal otsusi langetada. · Intuitsioon Intuitsioon lähtub üldisest heaolust. Sellest tulenevalt me langetame intuitiivselt moraalseid ehk tunnetuslikke otsuseid. Intuitsioon ja emotsioon puutuvad kokku ja nende vahel on ebamäärasus. Intuitsioon ei aita selgitada, miks on miski õige või vale. Me küll tunneme kas asi on hea või halb, kuid mitte seda, miks. Vajadus moraalselt käituda on osa universumi korrast ja struktuurist. Mõnede arvates on intuitsioon vajadus või kohustus moraalselt käituda või teha head, et luua universumis korda. Kohuste-eetika Kohuste-eetika loojaks on Immanuel Kant
mittetäielikkust[1]. Gödel väitis, et igas formaalses aritmeetikas leidub tõene lause, mis ei ole antud formaalses aritmeetikas tõestatav 13. 19 Tugev ehk lai AI: Kui masin suudab asendada inimest, kui suudab täita inimlikke ülesandeid, kui saab rakendada laia hulka teadmisi. Nõrk ehk kitsas Al: Tarkvara kasutamise õppimiseks, konkreetsete probleemide lahendamiseks, väljaspool inimeste tunnetuslikke võimeid. ELIZA Vestlev pseudointellekt In 1966 Joseph Weizenbaum at M.I.T. wrote ELIZA, a famous program that simulates a Rogerian psychoanalyst by taking excerpts from the subject's comments and posing questions back to the subject. Eliza on lihtne programm, mille sees on suur hulk "standardlauseid" ja "standardsõnu". Kui Elizale anda lause, milles on sõna tema "standardsõnade" loetelus, siis Eliza valib mõne "standardvastuse" ja paneb sinna sisse osi talle antud tekstist. 14.
11 (tõlge Gleitmani raamatust) tõenäolisem, kui teave saabub kesksel teel, kuna kaudsel teel saabuv teave ääremaalt on tõsiselt võetavam ja sisaldab endas rohkem heuristilist toormaterjali. 6. Teistsugune lähenemine kinnitab, et suhtumise muutumine on sageli põhjustatud püüdega vähendada tunnetuslikke lahknevusi (dissonantsi). Olemas on siiski ka mõningane tõendusmaterjal selle kohta, et dissonantsi vähendamise tõhusus õigustva jõupingutuse ja sunnitud nõustumise uuringutes on täheldatud, et see on üks viis isiklikult soodsa enesepildi kaitsmiseks kui loogiliseks ebapüsivuse kõrvaldamiseks. 7. Kuni need mitmesugused arvamused suhtumise muutmise kohta mingil määral
tasakaalustamine) kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena ning kuidas see seletab kujuneva teadmise ühetaolisust ja ainulaadsust? (4.1) Sündimisest peale hakkab laps oma sisemiste tungide mõjul uurima või õigemini sondeerima oma keskkonda. Selliste uurimistegevuste tulemusena talletuvad kogemused inimeste närvisüsteemi. Piage´ti puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas. Piage´t teooria: Skeem tähistab teadvuses kujunevaid tunnetuslikke, sõnalisi ja käitumuslikke konstruktsioone. Skeemide näol on tegemist kogetu peegeldusega meie teadvuses. Tema teooria järgi on kolm erinevat skemmide liiki: Sensomotoorsed skeemid- loogika eelsed, intutiivsed (kõndimine, ukselingi vajutamine, pudeli avamine jne. Tunnetusliku skeemid- eristumine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg otsimine Verbaalsed skeemid- sõnade tähenduste ja kommunikatsioonioskustega
" (,,Benimle Oynar mýsýn?") iga päev. Teisel grupil paluti vaadata samal ajal meelelahutuslikku saadet. Kolmandale grupile räägiti saatest, kuid otseselt ei palutud seda vaadata. Tulemused näitasid, et lapsed, kes vaatasid saadet rohkem olid oluliselt edukamad aritmeetikas ja silbitamises ning nende sõnavara oli suurem. Suhteliselt rohkem oskusi omandasid need lapsed, kelle varasem ettevalmistus kooliks oli nõrgem. Lisaks arendas saade uurijate hinnangul laste tunnetuslikke võimeid ja sotsiaalseid oskusi. Tulemus näitab uuriate arvates, et tänu televisiooni suurele kättesaadavusele on harivate lastesaadete abil võimalik õpetada ka vaesematest peredest pärit lapsi. 21 Nagu näeme, seondub massimeediaga palju negatiivset, kuid ei saa unustada ka positiivset. Tänu tehnika arengule on erivajadustega lastel võimalus end väljendada,
3) Kolmandaks annavad õpetajad õpilastele pidevalt eeskuju, kuidas toimida mitmesugustes konkreetsetes olukordades. 7. Millisel õpilasel on kaasõpilasele, keda tahetakse mõjutada, mudelina (eeskujuna) suurim mõju? Suurim mõju on mudelina kaaslasel, kellel on õpilasega, keda tahetakse mõjutada, sarnane staatus. Mudelite tõhusust, st jälgimisel/nägemisel põhjustada käitumuslikke, tunnetuslikke ja emotsionaalseid muutusi, kolm tegurit: 1) tajutud sarnasus – kui tema saab hakkama, miks mina ei saa; 2) tajutud kometentsus ja 3) tajutud staatus. 8. Millise tegevust suunavate võimekuste saavutamine on kognitiivse käitumise modifitseerimise metoodika taotluseks? Taotluseks on eesmärgipärase tegevusoskuse kujundamine õpilastel. Seda metoodikat kasutades saab õpilastele õpetada võtteid, kuidas
Seal on neil vaja abistavat kätt, et luua turvalises ja toetavas keskkonnas oma sõnumeid. Eesmärgiks on luua sellised tingimused, kus teist keelt saab omandada üsna sarnaselt emakeele õppimisega, kuid keelekümbluse puhul on see erinevus, et õpilased on juba ühe keele selgeks saanud ja kümblusprogrammi alusel õppima asudes on neil tunnetuslikud oskused palju rohkem arenenud kui esimese keele õppimise ajal. Õpetaja peab tavalähenemise asemel ära kasutama olemasolevaid tunnetuslikke oskusi ja neid suunavalt edasi arendama, pakkudes keeleõpet eri õppeainete ja teemade kaudu, mis köidavad õpilasi. Alles siis kogevad õpilased, et teine keel on väärtuslik suhtlemisvahend, ja nad hakkavad seda täie teadlikkusega kasutama. Tõhusa keelekümblustunni tähtsamad osad Tõhus õppimine püüab tasakaalustatud keeleõppeprogrammi abil järgida uue keele õppimise loomulikku protsessi, mis koosneb kolmest faasist: 1. Eelfaas (tutvumine ja avastamine):
(võime mõelda). Tunnetuse aprioorse osana leiab ta: 1. Kaemuse aprioorsed vormid: ruumi ja aja. Need võtavad meie aistingud kokku ruumilis- ajaliseks ühtsuses. 19 2. Mõistuse vormid: kategooriad ja neile vastavad otsustusvormid. Need asetavad kaemused mõistete alla ja seovad mõisted otsusteks. 3. Mõistuse regulatiivsed printsiibid (ideed). Neil ei ole tunnetuslikke (konstituiivseid) funktsioone, juhivad aga mõistuse tunnetuse kõrgemaks kokkuvõtteks ja ühtsustamisele. (2) Praktilise mõistuse kriitika uurib konsekventse eetilise toimimise võimalusi ja püüab anda mõistusele selle põhimõtete (aprioorsete) kujundamises kindlat kohta. Ta leiab siin, et meile on antud kaks tahte astet: 1.paljas meeleline taju kui madalam võime ja 2. praktiline mõistus kui kõrgem. Tahte aprioorse osana näitab ta: 1
lalisevad. See on väga tõsine meelelahutus. Hiljuti tõendasid mõned arengupsüholoogid, et laste tegevus on rabavalt sarnane täiskasvanud teadlaste omale. Lapsed loovad ja kordavad teooriaid nagu seda teevad teadlasedki. Me arvame, et tegelikult nii lapsed kui ka teadlased kasutavad sama masinavärgi üht ja sedasama osa. Teadlased on suured lapsed. Teadlased on nõnda edukad õppijad, kuna nad kasutavad evolutsiooni käigus laste kasutusse antud tunnetuslikke võimeid. Just nagu beebidki mängivad maailmaga oma hüpoteese neid ümbritsevate asjade peal katsetades, sooritavad ka teadlased eksperimente (Gopnik, Meltzoff, Kuhl 2003: 185). Nagu lapsedki, kes lõpuks kordavad ja asendavad neile teada oleva sellega, mida nad avastavad, loobuvad teadlased oma lemmikteooriatest uute teooriate kasuks. Tõsi on see, et teadlased ei loobu oma teooriatest nii kergekäeliselt kui lapsed, aga põhjus selleks võib peituda teadlaste mänguasjade hinnas.
arengupotentsiaali ning ületada kohanemisraskused. HP on palju mõjutanud psühhoteraapiat nind psühholoogilist trenningut. Vestlused ja vaatlused. Mõitse teraapia ei tähenda, et see on meditsiiniline. Käitumuslik, positiivne jms teraapiad. Kognitiivne psühholoogia (Bruner, Broadbent, Miller, Neisser, Simon, Posner) Mõiste: 1) tegelesid juba struktualistid, kuid ei räägi teoreetilisest koolkonnas, vaid uurimisest. Uuriti tunnetuslikke protsesse. Lähtub arusaamast, et inimese psüühikat tuleks käsitleda kui informatsiooni vastuvõtvat, muundavat, säilitavat, ja kasutatavat mitmetasandilist töötlussüsteemi. Infotöötlust vahendavad maailma objektide ja nähtuste kohta käivad psüühilised esindused (representatsioonid) ning tasemetevahelist teabeedastust ellu viivad seesmised (otsesele järeldusele viivad) protsessid.
olemuslikele seadustele, uurivad teaduse arengu sisemisi seadusi) ja eksternalistid (uurivad seda, kuidas teadmiste kasvu on mõjutanud välised tegurid, nagu psühholoogia). Popper on end nimetanud realistiks, kuna ta usub, et tavamõistusega (common sense) näeb inimene välismaailma ja selle seaduspärasusi reaalsetena. Ta eitab seisukohta, et teadus suudab vastata asjade olemuse küsimustele. Popper käsitleb põhjalikult induktsiooni (üldiselt üksikule) tunnetuslikke võimalusi. Ta eitab võimalust, et paljudest juhtumitest on võimalik mingit seadust tuletada. Käsitleb ka teaduse ja metafüüsika suhet. Jõuab järelduseni, et loodusteaduslikke väiteid on võimalik empiiriliselt falsifitseerida e ümber lükata, ent metafüüsilisi mitte. Sellest tulenevalt ütleb Popper, et mida rohkem on võimalusi teooria kriitikaks ja falsifitseerimiseks, seda rikkam ta on. Ta loob ka skeemi, kuidas saavutatakse tunnetus
keelekasutuse seisukohast. Tulving: Semantiline mälu on vaimne tesaurus, organiseeritud teadmine sõnadest ja teistest sõnalistest sümbolitest, mis inimesel olemas on; nende tähendusest ja vastavusest, suhetest nende vahel; reeglitest, valemitest ja algoritmidest nende sümbolite, mõistete ja suhetega manipuleerimiseks. Semantiline mälu ei registreeri sisendite omadusi, vaid sisendsignaalide tunnetuslikke esindusi. Episoodilisest mälust kaob info kiiresti, koos uue info saabumisega. Seega on episoodiline mälu kogu aeg töös, samas kui semantilist mälu aktiveeritakse harvem ja see jääb ajas stabiilsemaks. Tulving (1985) esitas oma töös "Kui palju on mälusüsteeme?" viis põhjendust paljude mälusüsteemide olemasoluks. 1. Senini ei saa teha sügavaid üldistusi mälust kui tervikust. 2. Mälu areneb läbi pika evolutsioonilise ajaloo, kus areng on ebaühtlane. Seda evolutsioonilist
annaabi.ee 
