Filosoof Nietzsche
tunnetus-teoreetilisi põhjendusi. Selle taustaks on
Nietzsche vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on
tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele
Nietzsche kirjutab, et „kõige halvem, kauaaegsem ja ohtlikum eksitus on
seniajani üks dogmaatiline eksitus, nimelt Plantoni puhas hing ja hüve iseeneses”.
Rääkida hingest ja hüvest nii, nagu Planton neist rääkis, tähendab tõe keeramist pea
peale ja igasuguse elu põhieelduse, perspektiivsuse, eitamist.
Tunneturteooria
Me loome ise reaalsuse. Kõige aluseks on loomine ja tahe.
Nietzsche perspektiivioptika lähtub Kantist ja õpetusest,
et teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused.
Kuid äärmuste ja filosoofile mõistliku ja tasakaaluka
Kanti skeemidest ei piisa.
Nietzsche viib selle Kanti teema
sellistesse äärmustesse, et peagi on selle algupära üsna võimatu ära tunda. Nietzsche
tunnetusteoreetiised tõlgendused on selgelt inimkesksed, nad annavad juhikontrolli