Suure vägedes ning käis Indias. Seal märkas ta, et inimeste veendumused on erinevad ning ei saa kuidagi öelda, et ühel rahval oleksid need õigemad kui teistel. Vastukaaluks kõigele, mida ühes kohas usutakse, on mujal inimesi, kes usuvad vastupidist, ning enamasti on mõlema poole argumendid võrdselt head. Ühtki seletust ei saa pidada teistest tõesemaks. Skeptikud arvasid, et mitte millegi kohta ei saa öelda, et see on tõesti olemas, mitte ühtegi tunnetamisviisi ei saa pidada tõeseks või vääraks. Retoorika Vana-Roomas Cicero Erakordselt kõrgele tasemele viis Rooma kõnekunsti vabariigi lõppjärgu poliitiliste segaduste ajal Cicero tegevus. Ta õppis õigusteadust ja filossfiat ning täiendas ennast Ateenas ka Rhodosel kõnekunsti , hämmastades oma kõneosavusega isegi kreeklastest õpetajaid, kes kurtsid, et nüüdsest peale on roomlased võtnud Kreekalt viimase, mis talle oli veel jäänud- kõnekunsti
Vanemad olid väga deminikaanlaste ordusse astumise vastu. 20 aastaselt saadeti ta Pariisis ordu õppekeskusesse. Seal kohtas Albert Suurt. Albert jätabki aristotelismi ja kristluse sünteesi küsimuse oma õpilase hooleks. Aristoteles ei õpetanud loomist ja maailma eksistentsi ajas. Jumaliku ettenägelikkuse asemel oli ta õpetanud pimedat saatust ajaloos. Surematuse asemel hinge surelikkust. 1263 oli paavst Urban IV keelanud Aristotelese tõlkimise ja õppimise. On 2 erinevat tunnetamisviisi: 1) Loomulik mõistus, 2) usk armu läbi. Põhiteosed: ''Summa paganate vastu''- kirjutas siin kristlastele, kes puutusid kokku muhhameedluse ja juutlusega. ''Summa theologiae''- 10 viimast aastat kirjutas. Tsiteerib pühakirja, kui argumenti palju rohkem. Arusaam tõest: ''Tõde on asja ja mõistuse kattumine (kooskõla). ARVESTUSEL Johannes Duns Scotus 1265-1308
annaabi.ee 
