Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused
nelinurkne
Lahtised veekaldalasud
• Haaravad veehoidla pinnalt e. pinnaveelasud. Nende projekteerimisel peab kanal
läbi laskma 10% esinemise tõenäosusega max vooluhulgad. Paisukeha ühest või
teisest otsast mööduv kanal tehakse väikese languga, mis jälgib jõepõhja langu.
Rajatakse tasandiku jõgede korral.
Kinnised veelasud e tunnelveelasud
• Rajatakse järskudel kaljustel jõgedel juba paisu ehitusjärgus, sest vette ei ehita.
Ehituse ajal tihti osa tunneleid suletakse.
• Tunnelveelaskusid iseloomustab surveline voolamine e. nad on rõhu all.
• šahttunnel asub paisu taga. šahtist äravool tunnelisse sujuv üleminek põlvega.
• Tunnelid kaljustes pinnastes ringikujulise ristlõikega ja vooderdamata. Pehmetes
pinnastes vooderdatud. Pehmete pinnaste puhul torutunnelid betoontorudest
survekõrgustel kuni 8m. Üle selle raudbetoontorud.
• Väiksematel rõhkudel tunnelite sulgemiseks varjad, mis võivad olla tunneli lõpus.
Suurte survekõrguste puhul varjad tunneli suudmetesse
annaabi.ee 
