nende käest saadi korduvalt lüüa. Leedulased korraldasid Vana-Liivimaale lahingu laastavaid rüüsteretki. 1270. aastal ründasid orduväed Karuse lähedal Saaremaa rüüsteretkelt tagasi pöörduvaid leedulasi, kuid ebaõnnestusid. Vastuolud võõrvõimude vahel 1297. aastal puhkes tüli ordu ja Riia linna ning sellega liitunud peapiiskopi vahel. Ordu vastased otsisid abi Taanilt kuid ei saanud, niisiis pidid minema leedulaste poole. Leedulased tungisidki maale ja purustasid orduväe Turaida all. Alles seejärel suudeti rahu sõlmida Hansa Liidu vahendusel. Rahu oli vaid ajutine, 1304. aastaks moodustas ordu Riia linna ja Riia peapiiskopi vastu suunatud nn Tartu konföderatsiooni, kuhu kuulusid ka Harju-Viru vasallid ning Tartu ja Saare-Lääne piiskop oma vasallidega. Tänan kuulamast!
Ja 19. Mail koos oma vägedega Tallinna alla, aga eestlaste seisukohalt liiga hilja, sest nende vastuhakk oli juba maha surutud. Foogtid pöördusid tagasi. Niiviisi oli Põhja-Eesti tegelikult ordu valduses, aga ordu olukorda nõrgendas samal ajal pihkvalaste rünnak Kagu-Eestisse, kuni Otepääni välja. Tartu piiskopi ja ordu vägedel õnnestus juuni alguses Vastseliina linnuse lähedal peetud lahingus vaenlane tagasi tõrjuda, kuid sakslaste probleemid ei lõppenud sellega. Tegelikult tungisidki vene väed 26. mail Pihkvast Irboska kaudu Tartu piiskopkonda. See oli nähtavasti vastusõjakäik ordu ja Tartu piiskopi äsjasele pealetungile Pihkva vastu. Oma iseloomult oli see röövretk, mis kiire ajaga 5 päeva kestel ära käis Otepää all, nii et, nagu venelased isegi teatavad, ei olnud aega sadulast maha tulla. Saksa teatel olnud venelaste vägi 5000 mehe suurune. Jüriöö ülestõusu teine järk algas juulis-augustis 1343. Selgi korral olid alustajateks harjulased
siiski rahu sõlmida ning rootsi väed lahkusid.See kokkulepe hävitas eestlaste väljavaated rootslastelt abisaamiseks. Kas eestlased ka mujalt liitu otsisid või lootsid, on jäänud selgusetuks. Küll räägib üks saksa allikas, et kaks eestlast olevat Harjust tulnud Pihkvasse ja teadvustanud venelastele, et nad olevat Harjus maha löönud kõik sakslased ühes meistri ja orduvendadega ja valinud endile kuninga, nii et kui venelastel aga tahtmist on, võiksid nad maa kätte saada.Tegelikult tungisidki vene väed 26. mail Pihkvast Irboska kaudu Tartu piiskopkonda. See oli nähtavasti vastusõjakäik ordu ja Tartu piiskopi äsjasele pealetungile Pihkva vastu. Oma iseloomult oli see röövretk, mis kiire ajaga 5 päeva kestel ära käis Otepää all, nii et, nagu venelased isegi teatavad, ei olnud aega sadulast maha tulla. Saksa teatel olnud venelaste vägi 5000 mehe suurune. Jüriöö tagajärjed 1343. 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis
rahvad ning Euroopas valitsev ristiusk paganlust ei sallinud. Otsiti ettekäändeid nende vastu sõja alustamiseks ja vägivaldseks ristimiseks. Kirikuvõimude plaanid sobisid hästi kokku ka saksa kaupmeeste soovidega, kes ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning lootsid lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. Munk Fulco ja piiskop Meinhardi rahumeelsete ristiusustamiskatsete läbikukkumise järel tungisidki sakslased piiskop Alberti juhtimisel Liivimaale sisse ning algas ristiusustamine tule ja mõõgaga. Edukuse tagamiseks sõjas loodi 1202. aastal kohalik vaimulik rüütliordu Kristuse sõjateenistuse vennad, mida hakati hiljem kutsuma Mõõgavendade orduks. Ordu esimesed sõjakäigud olid edukad, latgalid ja liivlased alistusid kiiresti sakslaste ülemvõimule ja võtsid ristiusu omaks. Pärast nende rahvaste alistamist pöördus Saksa
See kokkulepe hävitas eestlaste väljavaated rootslastelt abisaamiseks. Kas eestlased ka mujalt liitu otsisid või lootsid, on jäänud selgusetuks. Küll räägib üks saksa allikas, et kaks eestlast olevat Harjust tulnud Pihkvasse ja teadvustanud venelastele, et nad olevat Harjus maha löönud kõik sakslased ühes meistri ja orduvendadega ja valinud endile kuninga, nii et kui venelastel aga tahtmist on, võiksid nad maa kätte saada. Tegelikult tungisidki vene väed 26. mail Pihkvast Irboska kaudu Tartu piiskopkonda. See oli nähtavasti vastusõjakäik ordu ja Tartu piiskopi äsjasele pealetungile Pihkva vastu. Oma iseloomult oli see röövretk, mis kiire ajaga 5 päeva kestel ära käis Otepää all, nii et, nagu venelased isegi teatavad, ei olnud aega sadulast maha tulla. Saksa teatel olnud venelaste vägi 5000 mehe suurune. Saarlaste võitlused
See kokkulepe hävitas eestlaste väljavaated rootslastelt abisaamiseks. Kas eestlased ka mujalt liitu otsisid või lootsid, on jäänud selgusetuks. Küll räägib üks saksa allikas, et kaks eestlast olevat Harjust tulnud Pihkvasse ja teadvustanud venelastele, et nad olevat Harjus maha löönud kõik sakslased ühes meistri ja orduvendadega ja valinud endile kuninga, nii et kui venelastel aga tahtmist on, võiksid nad maa kätte saada. Tegelikult tungisidki vene väed 26. mail Pihkvast Irboska kaudu Tartu piiskopkonda. See oli nähtavasti vastusõjakäik ordu ja Tartu piiskopi äsjasele pealetungile Pihkva vastu. Oma iseloomult oli see röövretk, mis kiire ajaga 5 päeva kestel ära käis Otepää all, nii et, nagu venelased isegi teatavad, ei olnud aega sadulast maha tulla. Saksa teatel olnud venelaste vägi 5000 mehe suurune. Saarlaste võitlused Jaagupipäeval alustasid ka saarlased oma ülestõusu, nagu see Harjus oli toimunud jüripäeval
ning pöördus röövsaagi ja vangidega tagasi. Seda sõjakäiku on traditsiooniliselt peetud muistse vabadusvõitluse alguseks. Mõõgavendade ordu rüütlite kujutis 1911. aastal ilmunud teatmiku "The Catholic Encyclopedia" artikli "The Military Orders" illustraatori silme läbi. Beverini piiramine (1208) Tagasi jõudnud latgalid kogunesid oma varaga linnustesse, et olla valmis ugalaste vasturetkeks. Need koos appikutsutud sakalastega tungisidki peagi Trikātasse, rüüstasid seal ja asusid Beverini linnust piirama. Suutmata seda vallutada pöörduti peagi tagasi. Latgalite sõjakäik Sakalasse Beverini, Sotecle ja Autine latgalid kogusid omakorda väe ning tungisid Russini ja Waridote juhtimisel Sakalasse. Henriku Liivimaa kroonika kirjelduse järgi oli retk neile edukas: saadi palju saaki ja vange ning tapeti väga suurel hulgal sakalasi, sh 300 maakonna "paremat meest ja vanemat". Selliseid väiteid on peetud
Saaremaa oli 15601645 Taani võimu all. Alates 1572. aastast oli see Taani kuninga isiklik valdus, mille seosed Taani riigiga jäid ebaselgeks. Seal ei olnud eriti palju läänimaid ning vabatalupoegade hulk oli tunduvalt suurem kui mujal Eestis. Taani ajal kindlustus siiski ka Saaremaa rüütelkonna positsioon. Kuningas ei saanud alale eriti palju tähelepanu pöörata ning Saaremaad ähvardas pidevalt oht saada vallutatud Rootsi poolt. Taani-Rootsi sõdade ajal tungisidki Rootsi väed mitmel korral Saaremaale, kuid see liideti Rootsiga siiski alles pärast enam kui 80-aastast Taani võimuperioodi. · Rootsi-Poola sõjad (16001629) Suhted Poola ja Rootsi vahel jäid pingelisteks ning kui riikide ühiskuningas, katoliiklik Sigismund Rootsi troonilt kukutati, puhkeski kahe riigi vahel sõda. 1600. aastal jõudis see ka Eestisse, kus rootslased vallutasid vähem kui aastaga peaaegu kogu Eesti territooriumi
annaabi.ee 
