Isiksusetestid mõõdavad inimestevahelisi erinevusi tüüpilistes käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviisides. Inimesed erinevad üksteisest hulga püsivate kalduvuste poolest, mis tulevad ilmsiks kas kõigis või paljudes sarnastes olukordades. Kõikvõimalikke käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviise on väga palju ning nii võib tunduda, et inimese isiksuseomadustest ülevaatliku ettekujutuse saamine on väga keeruline. Õnneks kalduvad paljud käitumis-, mõtlemise- ja tundmisviisid inimestel esinema koos. Sageli kurbust ja ärevust tundev inimene kipub mõtlema, et on saamatu ja rumal, samuti võib ta nutta palju sagedamini kui valdav osa tema ea- ja sookaaskastest. Samas teiste inimeste seltsi ning põnevaid sündmusi otsiv inimene kaldub ennast tihti tundma ka õnnelikuna. Seega pole tarvis kõiki käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviise eraldi mõõta: kui me teame, kas inimesel üks spetsiifiline omadus esineb või mitte, võime piisava
Koos lapsepõlvest arusaamise muutmisega hakati uurima lapsi eri vaatenurgast. Uuel perioodil tuntakse huvi selle vastu, ,,mida tähendab olla laps": Uusaja kasvatusideed ja pedagoogilised suunad. Loodusläheduse kasvatuse isa Rousseau arvas, et loodus juhib inimest ning kasvataja peab arvestama lapse eri arengustaadiumide nõudmisi. Looduslähedus tähendab, et lapsed peavad saama olla lapsed, enne kui suureks kasvavad. Lapsepõlvel on omad, vaid sellele eale omased mõtlemis- ja tundmisviisid ning oleks ettevaatamatu suruda laps täiskasvanu mõtlemisskeemidesse. (Rousseau 1905.) Tema arvates on inimene oma põhiolemuselt hea ja kasvatuse peaülesanne on neid häid omadusi säilitamine ja edasi arendamine. 36 Rousseau järgijaks peetakse Heinrich Pestalozzi (1746 -1827), kuigi hiljem ta hakkas oma pedagoogilistes tõekspidamistes Rousseau st üha enam kaugenema
annaabi.ee 
