38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine Viljapuud pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat,
38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine Viljapuud pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber.
lihased paiknevad kummalgi pool keha kahe kimbuna (üla- ja alakimp), ning painutavad ja sirutavad ujumisel keha ja saba. 5 Närvisüsteem Kõhrkalade närvisüsteem meenutab juba paljuski arenenumaid selgroogseid. Seljaajus eristuvad selgesti hallollus ja valgeollus. Peaaju pole enam sirge, nagu alamatel kaladel. Jaguneb otsajuks, vaheajuks, keskajuks, tagaajuks ja piklikuks ajuks (mis läheb üle seljaajuks). Haistmine on kõhrkaladel tundlikuim meel, haistmiselundid paiknevad pea alaküljel asuvates ninasõõrmetes haistekihnudes. Nägemisel eristavad kõhrkalad paremini kaugemal asetsevaid objekte. Seedeelundkond Suust satub toit neelu ja edasi lühikesse söögitorru, mille tagumine osa on laienenud maoks. Viimasel on peamiselt toidu säilitamise funktsioon, seedimises see oluliselt ei osale. Maole järgneb lai sool, mille sisepinnal on iseloomulik keeritskurd. Soole algusossa siseneb maksast sapijuha, samuti kõhunäärmejuha
3. Täiendavalt antud ühe väetisühiku (1 kg) efektiivsusena( Y´) 38. viljapuu-ja marjaaedade väetamine. Viljapuud – pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid – pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. avamaaköögiviljade(kapsas, porgand, peet)väetamine- keskmise N vajadusega, suure PK vajadusega. Kapsale kõlbab sõnnik otse antuna, teised eelistavad järelmõju. Käärinud kompostid sobivad kõigile ja anda võib nii kevadel kui sügisel. Mulla liigse happesuse suhtes tundlikud. Porgand tundlik otsese lupjamise suhtes. Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist
Naha töötlemine võib põhjustada probleeme säilitamisel. Pehmendajad võivad muuta naha kleepuvaks. Biokahjustajate tõrjeks kasutatavad ained võivad muuta naha värvimiseks kasutatud värve. Keskkonnatingimused on nahkesemete säilitamisel väga olulised. Nahk reageerib kiiresti keskkonnatingimuste muutustele. Lubatud temperatuurivahemik ulatub +1 kuni 20C. Sobiv on suhteline õhuniiskus vahemikus 22-60%. Pärgament on õhuniiskuse kõikumise suhtes tundlikuim. Kindlasti tuleb nahkesemeid kaitsta kuumuse eest. Nahk muutub jäigaks ja võib pöördumatult kahjustuda. Kõrgem temperatuur kiirendab naha lagunemist. Ja soodustub rasvade/õlide migreerumist naha pinnale. Tuleb vältida temperatuuri ja õhuniiskuse kõikumisi.Objektide ümbritsemine kaitseb neid keskkonnatingimuste kõikumise eest. Nahkesemeid tuleb säilitada pimedas ning tolmu peaks olema ruumides võimalikult vähe. Nahkesemeid tuleb hoiustada puhtas ruumis
annaabi.ee 
