M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Ütlesin: «Ei, aga ma nägin,
kuidas nad toast välja hiilisid ja eemale ruttasid, ega mõelnud midagi paha, vaid
arvasin, et nad kartsid, et olid mu isanda äratanud, ja katsusid eemale pääseda, enne kui ta
hakkab tõrelema.» Muud mult ei küsitud. Äkki pöördus doktor mu poole ja küsis: «Oled
sina ka inglane?»
Ütlesin jah; ta naeris ja teised naersid ka ja ütlesid: «Lori!»
Noh, siis algas suur ülekuulamine; küsiti üht ja teist, tundidekaupa; keegi ei lausunud
sõnagi õhtusöögist, näis, nagu ei tuleks neil seda mõttessegi. Nii kestis pärimine aina
edasi; asi oli kõige keerulisem maailmas. Lasti kuningat oma jutt maha vuristada, siis
lasti vanahärrat jutustada; igaüks peale eelarvamustega lollpeade võis näha, et vanahärra
rääkis tõtt ja teine valetas. Viimaks kästi mind jutustada, mis ma teadsin. Kuningas vahtis
mind silmanurgast -- teadsin seepärast väga hästi, kelle käsuks rääkida. Jutustasin siis