Klassitsism
Materjalidest oli eelistatuim marmor. Isegi kaasaegsete
tegelaste portreed püüti lahendada kreekapäraselt – neile anti vastav poos, näoilme ja isegi
riietus.Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Detailidest
hoiduti, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes
stseenides iga hinna eest jääda soliidseks, rangeks ja suurejooneliseks. Seetõttu mõjuvad
klassitsistlikud teosed tihti tundevaesetena. Kogu klassitsistlik kunst näib olevat liiga
mõistusepärane ja külmalt kaalutlev.
Maalikunst
Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seetõttu kordus sama nähtus, mis
renessansipäevil, kuid tunduvalt järjekindlamalt, nagu kogu antiigi jäljendamine 19. sajandil.
Temaatikas valitses kindel hierarhia: hinnatuimad olid mütoloogilised, religioossed ja allegoorilised
maalid ja portreed. Maastiku-, olustikumaal ja natüürmort olid teisejärgulised.Maalid olid