Küsimusele, kas kõik on korras, ta vastab alati jaatavalt. Ta on kui suletud karpi, mida ei saa avada, aga ometi võib tajuda, et temaga ei ole kõik korras, mitte kunagi ta ei kutsu endale kedagi koju külla. Teised eakaaslased ei oska temaga sõprussuhteid luua ega arendada, tema kodust möödumisel võib tihti välja kostuvaid karjumist, kisa, kära, mis on õudust tekitav! "Lapsed võivad mitte aru saada tüli põhjustest, kuid nad saavad tundetasandil aru, et midagi halba on juhtumas. Nad näevad ja kuulevad, kuidas isa alavääristab, alistab ja alandab ema. Lapsed kardavad tihti, et nende ema võib surra. Paljud lapsed püüavad oma ema kaitsta ja võtta olukorra eest vastutuse enda kanda. Nad tunnevad süütunnet, rõhutust ja võimetust, kui vägivald jätkub. Nad võivad tunda süütunnet ka seetõttu, et kõigest hoolimata armastavad oma vägivaldset isa." (Lapsed Perevägivalla...)
tunnistamine - vastutuse võtmine oma tegude ja reaktsioonide eest - kui see on tõsi, et osalen alati olukordade loomises, siis on samuti selge, et mina vastutan nende eest ning mul on õigus ja võimalus neid muuta. Kui olukordade põhjused oleksid minust väljaspool, oleks ka muutmine raskem. tegutsemine, et elu muutuks. sisemise tunde leidmise etapp - kerkivad küsimused - mida mina tegelikult tahan teha? Kelle tahet ma õieti teostan? iseenda kohtamine - mõtte ja tundetasandil, sügavamate põhitunnete tasandil. oma koha leidmine kollektiivis ja ühiskonnas - perekonnas, inimsuhetes, töös. suhte loomine elumõttega - oma individuaalsuse tunnistamine ja arendamine, suhe ellu, universumisse. Keskiga (40-60/65 a.) Kaob illusioon igavesest rahust ja turvalisusest. Loobumine noore täiskasvanu identiteedist. · 40. aasta üleminek keskea kriis Raskused suhetes, uus hinnang, ebakindlus. Keskea kriisi tunnetavad umbes 40% meestest ja 80% naistest.
1 Suhtlemisoskust(oskus noorega suhelda) Täiskasvanutel tuleks üle saada: Kinnisideed(liigne tavade järgimine) 5.loeng Väärtused. Hea elu problem tähendab küsimust inimväärse elu peamiste tingimuste järele Objektivistid- on olemas onjekstiivsd sisemised mõõdupuud hea elu määratlemiseks, sest kõigil inimestel on universaalsed põhivajadused. Subjektivistid- see, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest. Elama head elu siis, kui selle tundetasandil heaks kiidame. Universalväärtused: 1 Inimene kui väärtus 1 Indiviidi vabadus 1 Indiviidi õigus 1 Indiviisi võrdsus Euroopaliku trditsiooni valgustusajastu pärit väärtused: vabadus, vendlus ja võrdsus. Kristlikud väärtused: usk, lootus, armastus. Antiik ajast pärit põhiväärtused: õigus, julgus, mõõdukus ja tarkus. Väärtused muudavad elu elamisväärseks. Üks kasvatuse keskseid moodustusi on inimkäsitlus.
väikerahva kibelus end mõne kunstigeeniuse kaudu maailmas tuntuks teha ning isiklikumal pinnal oma ande piiride äratundmise ja nendega leppimise vajadus. Üldisemalt on näidendis palju ülearust tekstivoha ning rohkelt tegelasi, mis muudab teose mõnevõrra staatiliseks. "Pisuhänd" (tr. 1913) seisab seevastu kõigepealt leidlikul intriigil, kus valenime all avaldatud romaan laseb rahatul Piibelehel kosida suurärimees Vestmanni tütre. Sügavamal tundetasandil realiseerib näidend nõnda vaimuinimeste veendumuse, et küll nad neile ärituusadele näitaksid, kui viitsiksid. "Pisuhänna" karaktereid on palju kiidetud, samuti Vilde oskust kasutada murdekeelt. Vilde kolmas näidend "Side" (tr. 1920) tundus juba tolle ajastu kontekstis ja suundades vanamoelisena. Vilde näidendid jõutsid põhiliselt lavale "Estonias" (Pinna ja Altermanni hiigelrollid). 14. Teatritegevus kutselises Estonias 1906-1918.
Keskkonna ja liikumise vaatenurk Uurimused on näidanud, et tunneme end paremini keskkonnas, mis stimuleerib positiivseid tundeid, kuid kontakt looduskeskkonnaga, selle taimestiku ja loomastikuga, loob rohkem kui mski muu harmooniat ning edendab meie tervist (Anderson, Rydberg 2005). Sirgete piirjoontega steriilsed keskkonnad, lõputud koridorid ja sümmeetrilised fassadid on seevastu meie tervisele laastavad, kuna inimesel on raske end tundetasandil nendega siduda. Lapsed, kes saavad aega veeta mitmekesise loodusega keskkonnas, on tervemad, nende mängud on mitmekesisemad ning neil areneb paremini keskendumisvõime kui kunstlikes ja steriilsetes õuekeskkonnas viibivatel lastel. Mida suuremad looduslikud õuealad lasteaias on, seda rohkem armastavad lapsed õues viibida ja nende mängukvaliteet paraneb. Eraldatud haljasalad, mis loovad isiklikke territooriume, tekitavad väljakutset, põnevust, võlu ning