Juba lapsena tuntakse armastust õdede-vendade, vanaemade-vanaisade, vanemate ja lemmiklooma vastu. Ka sõprussuhetes on armastusele iseloomulikke jooni. Täiskasvanuks saades omandab armastus teistsuguse tähenduse armastusele lisandub seksuaalne külg. Armastus ise kedagi armastada ja olla armastatud on tähtis kõikidele inimestele, isegi kui seda välja ei näidata. Armumine on lühike ja intensiivne tunnete läbielamise periood. Selle all mõeldakse tugevat tundeseisundit, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena. Armukadedus on armastuse pahupool. See väljendab võimuiha ja omamissoovi. Armukadedust väljendatakse vägivalla, ähvarduste, manipuleerimise või kontrollimisena. See on käitumine, mis ei ole omane armastusele. Oluline on, et armastussuhtes mõlemad partnerid säilitavad oma isiklikud huvialad ja tähtsad suhted, sest see aitab rikastada paarisuhet. Armastuse vanasõnu: 1. Armastus ei päri aastaid taga.
Monteverdi leiutas mitmeid muusikalisi võtteid, mida ooperiheliloojad aegade vältel oma ooperites kasutavad. Nendeks on suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine ning soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega. Oluline on ka juhtmotiivide leiutamine. See on muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda ooperi tegelast, sündmust või ideed. Instrumentaalsaatega vokaalsoolot nimetatakse aariaks ja tavaliselt väljendab see ooperi tegelaskuju kindlat tundeseisundit. Esimene avalik ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias (Teatro San Cassiano). 7.2. Lõpeta laused. Ooper sündis (kus? millal?) Sündis Itaalias Firenzes 16. sajandil Esimese ooperi kirjutas (kes?) Jacopo Peri ja selle pealkiri oli (mis?) Daphne Monteverdi tõi ooperisse järgmised uuendused: · suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine · soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega · juhtmotiiv Juhtmotiiv on (mis?)
Viola da braccio-pill toetus õlavarrele. Poogenpillid. Polüfoonia: kõik hääled võrdsed ja iseseisvad Monoodia:ühehäälne meloodia, millega käib tavaliselt kaasa ka harmooniasaade. Bassia continuo e. generaalbass- (katkematu bass). Barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniaseade, mis lähtus ülekirjutatud bassihäälest. Da capa aaria: aaria, mis koosneb kolmest lõigust (ABA vorm). Suuremates vokaalteostes väljendab aaria mingi muutumatut tundeseisundit ja kui teoses on tegevustik, siis aaria ajal see seiskub. Retsitatiiv: kõnelähedane laul Ooper: kunstiline kavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandus, näitekunst, kujutav kunst, tants, muusika. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised. Opera buffa: koomiline ooper. Opera seria: tõsine ooper Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solitidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline
ette, kuidas see ükskord toimuda võiks. Meie ettekujutust armastusest mõjutavad ka meedia ja kirjandus, sh muinasjutud, kus kujutatakse armastust sageli kirgliku ja romantilise tundena, mis kestab igavesti. Armastus olla armastatud ja ise kedagi armastada on oluline kõigile inimestele, isegi kui nad seda välja ei näita. Armastus võib paarisuhtes endast märku anda erinevalt eristatakse armumist ja armastust. Armumise all mõeldakse tugevat tundeseisundit, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena. See on suhteliselt lühike ja intensiivne tunnete läbielamise periood. Armumine võib tekitada enneolematu õnnelikkuse ja läheduse tunnet, kuid samas võib sellega kaasneda kaotushirm ja ärevus. Armunu näeb ümbritsevat tegelikkust ja välismaailma paremana, armastatut idealiseerituna ning ennast senist tugevama ja võimekamana. Armumisega kaasnevad mõtetes, tunnetes ja kehas muutused, mis võivad lühikese ajaga elu
Monteverdi leiutas mitmeid muusikalisi võtteid, mida ooperiheliloojad aegade vältel oma ooperites kasutavad. Nendeks on suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine ning soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega. Oluline on ka juhtmotiivide leiutamine. See on muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda ooperi tegelast, sündmust või ideed. Instrumentaalsaatega vokaalsoolot nimetatakse aariaks ja tavaliselt väljendab see ooperi tegelaskuju kindlat tundeseisundit. Esimene avalik ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias (Teatro San Cassiano). 7.2. Lõpeta laused. Ooper sündis (kus? Millal?) 16. saj. Firenzes Esimese ooperi kirjutas Jacopo Peri (kes?) ja selle pealkiri oli (mis?) Daphne Monteverdi tõi ooperisse järgmised uuendused: · suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine · soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega · juhtmotiivide leiutamine. Juhtmotiiv on (mis?)
suhtlemine tahtmatult. Oleme kõik olnud situatsioonis, kus tekib tunne, et suhtluspartner ei ole meie vastu aus. Tundub, et sõnad olid usutavad, kuid kehakeeles oli midagi, mis tekitas võõristust, sest sisu ja mitteverbaalne teade pole meie jaoks kooskõlas. Vastuolu tekkimisel jäädakse tavaliselt uskuma kehakeelt, mitte sõnade sisu ning sellistel puhkudel on kasulik tähele panna vestluspartneri miimikat, naeratust ja silmsidet. Miimika ehk näoilme peegeldab põhiliselt tundeseisundit. Naeratus on mitmetähenduslik, naeratada saab nii suunurgad üles- kui ka allapoole. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhul jääb naeratus külmaks ja teeselduks. Silmside ehk pilgu suunatus suhtluspartnerile peegeldab tavaliselt huvi tema vastu. Kui inimene vaatab teisele otsa, siis tähendab see, et ta tahab saada tagasisidet. Suhtluspartnerist mööda vaatamine ei tähenda hoolimatust, vaid viitab iseendale keskendumisele.
näoilmega, väldib väliseid segajaid, hoiab pilkkontakti ja silmade ühist kõrgust, mugavat suhtlemisdistantsi, kasutab sobilikku kehakeelt · Paneb tähele ka kliendi MV väljendust ning reageerib kohaselt vaikib tähelepanelikult, soodustab/ julgustab, esitab küsimusi, ei katkesta kõneleja · Annab kliendile tagasisidet sõnastab ümber, täpsustab, teeb (vahe)kokkuvõtteid, peegeldab tagasi tundeseisundit · Välistab eelarvamused ja ennatlikud järeldused kuulab alati lõpuni ja mida öeldakse, mitte kes ütleb Küsimuste esitamine · Avatud küsimused kuidas? mismoodi?millal? Missugune? Võimalik saada rohkem infot, kui osatakse küsida, vastaja saab ise teemat arendada · Suletud küsimused kas? Alternatiivsed vastusevariandid on ette antud, kinnituse saamiseks.Sobivad liigjutuka kliendi distsiplineerimiseks
suhtlemisdistantsi, kasutab sobilikku kehakeelt 55 Hea kuulaja · Paneb tähele ka kliendi MV väljendust ning reageerib kohaselt vaikib tähelepanelikult, soodustab/ julgustab, esitab küsimusi, ei katkesta kõnelejat 56 Hea kuulaja · Annab kliendile tagasisidet sõnastab ümber, täpsustab, teeb (vahe)kokkuvõtteid, peegeldab tagasi tundeseisundit · Välistab eelarvamused ja ennatlikud järeldused kuulab alati lõpuni ja mida öeldakse, mitte kes ütleb 57 Küsimuste esitamine · Avatud küsimused kuidas? mismoodi? millal? missugune? Võimalik saada rohkem infot, kui osatakse küsida, vastaja saab ise teemat arendada · Suletud küsimused kas? Alternatiivsed vastusevariandid on ette antud, kinnituse saamiseks.Sobivad liigjutuka kliendi distsiplineerimiseks
suhtlemisdistantsi, kasutab sobilikku kehakeelt 55 56 Hea kuulaja Küsimuste esitamine · Annab kliendile tagasisidet sõnastab · Avatud küsimused kuidas? mismoodi? ümber, täpsustab, teeb (vahe)kokkuvõtteid, millal? missugune? ppeegeldab g tagasi g tundeseisundit Võimalik saada rohkem infot,, kui osatakse · Välistab eelarvamused ja ennatlikud küsida, vastaja saab ise teemat arendada järeldused kuulab alati lõpuni ja mida · Suletud küsimused kas? öeldakse, mitte kes ütleb Alternatiivsed vastusevariandid on ette antud, kinnituse saamiseks.Sobivad liigjutuka kliendi
suhtlemisdistantsi, kasutab sobilikku kehakeelt 55 Hea kuulaja · Paneb tähele ka kliendi MV väljendust ning reageerib kohaselt vaikib tähelepanelikult, soodustab/ julgustab, esitab küsimusi, ei katkesta kõnelejat 56 Hea kuulaja · Annab kliendile tagasisidet sõnastab ümber, täpsustab, teeb (vahe)kokkuvõtteid, peegeldab tagasi tundeseisundit · Välistab eelarvamused ja ennatlikud järeldused kuulab alati lõpuni ja mida öeldakse, mitte kes ütleb 57 Küsimuste esitamine · Avatud küsimused kuidas? mismoodi? millal? missugune? Võimalik saada rohkem infot, kui osatakse küsida, vastaja saab ise teemat arendada · Suletud küsimused kas? Alternatiivsed vastusevariandid on ette antud, kinnituse saamiseks.Sobivad liigjutuka kliendi distsiplineerimiseks
,,Ma seisan harkisjalu ja uudistan maailma. Mul on naljakas saba ja kaks suurt silma. Ja ma ei taha minna aia taha." (,,Esimene vasikas") Järgneva loominguga oluliselt pidestuvat tundeseisundit aimub luuletuses ,,Algused". Sellest luuletusest lähtudes joonistub ilmekalt välja P.-E. Rummo edasise loomingu elamusaluse kogu kontrastsus ning vältimatus. *** ,,Tahan olla laps, kes liivakastis liivast ehitab maailma, veel ilusama sellest, mida näeb. Laps, kes pinguli pilgul uurib
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 15 Pertseptsioon ehk isikutaju Nagu jooniselt näha pöörab tajuja kõigepealt oma tähelepanu tajutavale. Tähele pannakse tavaliselt neid tunnuseid, mis vastavad tajuja huvidele, kogemusele, isiksuslikele omadustele. Tajutakse partneri teatud omadusi - välistunnuseid, tundeseisundit, liigutusi, käitumist, sõnu. See kõik analüüsitakse oma kogemustest, huvidest, väärtushinnangutest ja isiksuslikest omadustest lähtuvalt ja saadakse kujutlus tajutavast. Iga inimene tajub teist erinevalt. Siia sobib hästi näide praamisõidust. Kohvikusse siseneb naisterahvas. Teda tajuvad 1.klassi poiss, samaealine naine, vanem mees ja hambavalus/ pohmellis meesterahvas. Kuidas ja mida nad tajuvad? Joonista tühjadele kohtadele vastused.
Enamasti saadetakse retsitatiivi vaid basso continuo harvade akordidega seda nim. secco-retsitatiiviks (kuivaks r.) Teose dramaatilisemates kõrgpunkdides saadeti ans. või orkestriga ja retsitatiiv muutub meloodilisemaks -> saatega retsitatiiv = recitativo accompagnato. · Aaria Iseseisev instrumentaalsaatega vokaalne soolo-osa ooperis, oratooriumis või kantaadis. Suuremas vokaalteoses väljendab aaria mingit kindlat tundeseisundit. Tegevus sel ajal seiskub (Da capo aarias). · Ariooso Lüürilis-meloodiline soololaul aaria ja puhta retsitatiivi vahel. Arioosol on aaria struktuur, kuid puudub deklameeriv iseloom. Kasutatakse varasemates, eriti Monteverdi ja Veneetsia ooperites. · Stseen 18. saj. vokaalmuusikas, eriti ooperis nim. stseeniks üht ülesastet numbrit. · Stile recitativo kõnelev (retsitatiivi) stiil. · Stile rappresentativo Kujutav, etendav.
silmside distants silmade ilme, pilgu suund riietus, ehted, makeup Auditiivsed ehk kuuldavad intonatsioon hääle valjus hääle kandvus kõne tempo hääle tämber pausid parasiithelid Olfaktoorsed ehk haistetavad lõhnad haisud aroomid Miimika ehk näoilme peegeldab põhiliselt tundeseisundit Naeratusel on piirkondlikud ja kultuurilised iseärasused Silmside ehk pilgu suunatus suhtluspartnerile peegeldab tavaliselt huvi tema vastu. Pilgu suund näitab alluvusdomineerimissuhet Zestid võivad olla osutavad, selgitavad rõhutavad. SUHTLEMIST TAKISTAV SUHTLEMIST SOODUSTAV Vähendab teise osapoole tahtmist rääkida, Annab märku tähelepanust ja lugupidamisest