· 1944 põgenes Saksamaale · 1949 emigreerus USAsse · 1951 suri New Yorgis Long Islandil · Kuulus "Siuru" ja korp! Sakala · Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile · Henrik Visnapuu nimeline kirjandusfondi auhind Esimene loominguperiood · Esimesed värsid 1908. a · Sümbolistlikud ja futuristlikud katsed · Nooruslüürika kolm peamist aineala: · Armastus · Kaasinimene · Jumal Armastusluule · Jõulised ja küllaldased tundeseisundid Nooruklikkud tundeelamused Ärkavaid mehelikke vaiste Pohmeluslikku kiretüdimust Nukrameelset loobumist · Silmapaistvamad saavutused: Lüüriline armastusromaan 10st kirjast Ingile Ajaluule · Talihari" · Ekspressionistlik stiil "Manitsus pühitsusele" ja "Meie aeg" · Keelemuusika ja liialdavad poeetilised kordused · Hoiak isaamaaline ("Kodumaa laul") Luulestiil Viisirikas Poeetilised vabadused
Teine loominguperiood Isamaaluule Armastusluule Mõtteluule Poliitiline võitlusluule Visnapuu luulestiil Luule on viisirikas Lõunaeestilised murdekujud Poeetilised vabaduse Liialdavad poeetilised kordused Tema hoiak on isamaaline Armastusluule Luuletaja kasutab naisenimesid (Maria, Ene, Alaea, Ing) Üks tema silmapaistvamaid saavutusi on lüüriline armastusromaan 10-st kirjast Ingile Tema armastusluulest eristuvad küllaldased ja jõulised tundeseisundid Nooruklikudtundeelamused Ärkavaid mehelikke vaiste Pohmeluslikku kiretüdimust Nukrameelset loobumist Visnapuu luulekogud "Amores" 1917 "Käoorvik" 1920 "Hõbedased kuljused" 1920 "Talihari" 1920 "Maarjamaa laulud" 1927 "Esivanemate hauad" 1946 http://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu#E http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&
Spontaanne aktiivsus jõudeajategevus, ilma eesmärgita, nt mäng, harrastus jms. Neli tegevuse liiku: 1. Sihiratsionaalne tegevus tegevus, mille raames taotlevad indiviidid ratsionaalsete vahenditega ratsionaalseid eesmärke 2. Väärtusratsionaalne tegevus tegevus, mille määrab usk mingi käitumisvormi väärtusesse, sõltumata selle kasulikkusest, tegevuse sooritamises näeb inimene oma kohust 3. Afektiivne tegevus tegevus, mille aluseks on tundeseisundid 4. Traditsiooniline tegevus tegevus, mille aluseks on harjumused; automaatne reaktsioon tavapärasele ärritajale Sotsiaalne käitumine on tegevuse väline, nähtav akt, milles väljendub inimese positsioon, tema hoiak ja reaktsioon ümbritsevale situatsioonile. Eristatakse isiksuse käitumise nelja tasandit: 1. Reaktsioon lahendamist vajavale väliskeskkonna situatsioonile 2. Tavaline harjumuspärane tegevus 3
Ometi suundus tema psühholoogiline huvi enam tahte uurimisele. • Selle avaldusi uurides jõuab ta tulemusele, mille kohaselt kogu inimliku tahteelu algseimaks ajendiks on enesealalhoiutung. Kõrged moraalsed tunded, nagu seda on altruistlik ligimesearmastus, heatahtlikkus ja vastutulelikkus, on vaid maskeeringud, kuigi nende vajalikkust ja väärtust sellega kaugeltki ei taheta eitada. • Hobbes uuris lisaks ka afekte. Kõik afektid või tundeseisundid jagunevad kahte liiki: ühed on ligitõmbavad näiteks lõbu milles võrsub armastus ja teised eemaletõukavad näiteks norutunne millest kujunevad valu, kartus, vastumeelsus. TÄNAN KUULAMAST!
interaktsiooni aluseks. Muutuse protsessid (ka uurimus) peavad olema arutletud ja kooskõlastatud ning ühtemoodi mõistetud, mitte ühepoolselt peale surutud ja nõutud. Igaüks avaldab lugupidamist teisele, kelle vaateid ja arusaamisi ta tundma õpib ja kes on selles protsessis isiklikult kaasatud. Muutuse protsessid peavad olema isikukesksed, s.t lähtuma inimestest, nende ainulaadsetest vajadustest ja huvidest. Emotsioonid, tundeseisundid ja afektid on inimese kogemuse loomulikud mõõted. 8 Muutuse esilekutsuja (change agent), terapeut, uurija on hinnanguvaba, vastuvõetav ja toetav isik, kes austab igaühe õigust teha otsuseid ja elada vastavalt vabale valikule. Eesmärk on teiste võimustamine/jõustamine (empowerment), mitte nende kontroll ja hukkamõist. Inimesed ja kogukonnad peavad olema mõistetud kontekstist lähtuvalt ja terviklikult (holistically).
eemale hoida, vaid vanemad peavad oma perest lähtudes teadvustama, kas ja milline mõju on telerist nähtav lapsele. (Must, 2012.) 6. TELESAATED JA LAPSE AGRESSIIVSUS On levinud arvamus, et vägivallasaated õhutavad agressiivselt käituma. Miks siis kõik lapsed ei käitu agressiivselt, kuigi vaatavad samu filme? Siin on oluline, missugused tunded lapse käitumist suunavad: kas käitumise on põhjustanud viha, jonn või hirm, mis sunnib enda kaitseks ründama. Erinevad tundeseisundid väljenduvad otseselt käitumises. Sagedasem laste käitumist mõjutav tunne on hirm. Poisid tahavad valdavalt olla tugevad ja mehised. Kuidas sa väljendad äkki oma hirmu, et ma ei julge või ei saa hakkama. Kui sellises tundeseisundis laps on näinud filmides, et tugevust ja võimu on võimalik väljendada teistele haiget tegemisega, siis see lähebki käiku. Sisimas ollakse aga ebakindel ja hirmunud. (Veidenbaum, 2003.) Empaatiatunne on talle võõras, sest puudub puude iseenda tunnetega
erinevad, on vahel raske teda austada ja temast lugu pidada, ent seda tuleb teha. Eesmärk eelkõige aru saada, mõista tema maailma, tema tõlgendusi. Nõustuma ega oma arvamust muutma ei pea, aga mõistma. · Muutuse protsessid peavad olema isikukesksed, s.t lähtuma inimestest, nende ainulaadsetest vajadustest ja huvidest. Uurimusest peaks olema kasu nii inimesele kui ühiskonnale tervikuna. · Emotsioonid, tundeseisundid ja afektid on inimese kogemuse loomulikud mõõted. · Muutuse esilekutsuja (change agent), terapeut, uurija on hinnanguvaba, vastuvõetav ja toetav isik, kes austab igaühe õigust teha otsuseid ja elada vastavalt vabale valikule. Eesmärk on teiste võimustamine/jõustamine (empowerment), mitte nende kontroll ja hukkamõist. *change agent kui eriala: sotsiaaltöötaja. Tema ülesanne peaks olema muutuse esilekutsuja.
Emotsioonid mängivad suurt rolli inimkäitumise kujunemisel ning mõjutavad inimeste otsuseid ja käitumist. Alguses püüdis kognitiivne psühholoogia piirduda" külma kognitsiooni uurimisega, kus loodeti mõista inimmõtlemist ,,puhtal kujul". Psühholoogid on vaielnud pikalt selle üle, mis on primaarne , kas tunnetus või emotsioonid. Kujunes kaks vastandlikku seisukohta. Näiteks kinnitas Robert Zajonc oma katsetega, et tundeseisundid eelnevad kognitiivsetele hinnangutele. Ta osutas, et seoses afektiivsete reaktsioonide evolutsioonilise päritoluga on neil ellujäämist kindlustav väärtus: nad on sõltumatud tähelepanu teadlikust kontrollist, kiire toimega ja täidavad afektiivse diskrimineerimise funktsiooni. Zajonci seisukohale oponeeris raevukalt Richard Lazarus. Ta tegi katseliselt kindlaks, et inimeste emotsionaalne kaasaelamine teiste kannatustele oleneb seletustest toimuvale
käitumine. Weber esitas sotsiaalse käitumise 4 tüüpi: 1)sihiratsionaalne käitumine(ehk eesmärgiratsionaalne) aluseks ootused välismaailma objektide ja teiste inimeste käitumise suhtes 2)väärtusratsionaalne käitumine aluseks on usk mingi käitumisviisi eetilisse, esteetilisse, religioossesse või muusse väärtusesse, sõltumata tegevuse edukusest. 3)Afektiivne(eeskätt emotsionaalne)käitumine, mille aluse moodustavad indiviidi afektid ja tundeseisundid 4)traditsiooniline käitumine, mis baseerub sügavalt juurdunud harjumusel. Weber pidas olulisimaks eesmärgiratsionaalset käitumist. Seda iseloomustab see, et isik orineteerib oma tegevuse eesmärgile, vahenditele ja võimalikele tagajärgedele, kaaludes ratsionaalselt ka vahendite vastavust eesmärgile ning eesmärgi ja tagajärgede ning erinevate eesmärkide vahekorda. Isik kaalub käitumisvariandi valikul poolt-ja vastuargumente, toimib
annaabi.ee 
