Õpetaja suhete reguleerijana (lasteaed)
varjatud varandus, J. Delors, 1999, lk. 145). Mitte ainult oma teadmisi ja oskusi ei pea
pidevalt täiendama, vaid ka iseennast isiksusena. Õpetaja kui suhete reguleerija peab ise
olema tasakaalus. Igapäevane töötamine lastega toob endaga kaasa pingeid, millest kasvataja
ei pruugi arusaadagi, sest õpetaja on justkui terapeut oma õpilastele. Ta peab tundma õppima
iga oma õpilast, lapse üles-alla kõikumisi, teadma tema hetkelisi tundepurskeid ja mõistam
mudilase pikaajalisi stressinäitajaid (Counselling skills for teachers, J. A. Kottler, E. Kottler,
2007, lk. 6). Et õpetaja töötaks tõhusalt, on tal vaja inimlikke omadusi empaatia,
kannatlikkus, alandlikkus. Pedagoog ei tohi kogu selle inimestetöö juures unustada iseennast
ja oma vajadusi. Kui ta unustab, siis ei vaata lastele enam tasakaalukas ja sõbralik inimene
otsa. Järelikult on vaja kasvatajale oma aega, mille ta sisustab tähelepanu pööramisega endale