nimetataksegi tollast rüütlikirjandust ka kurtuaasseks kirjanduseks 2. Motiivina käsitletakse daamikultust. 3. Põhja-Prantsusmaal kutsutakse aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks. Lõuna-Prantsusmaal Provence'is trubaduurideks. Aadelkonna seisus avaldus nende teadlikult vormiotsingulises kunstis. 4. Provence'is elas lüüriline luule üle seniolematu õitsengu. Trubaduuride luule oma erakordse vormilise mitmekesisuse ja tundepeenusega oli vahetuks ettevalmistuseks uusaegsele renessansilüürikale. Luulevormid: · Sekstiin keeruline ja vorminõudlik luulevorm. Kuuest 6-värsilisest stroofist ja 3-värsilisest "saatest" koosnevas luuletuses jätab iga stroof omaette võetuna mulje blankvärsist. Kogu luuletust ühendavad kindlas järjekorras kokku langevad sõnad värsside lõpus, iga stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi algusvärsi viimane sõna kattuvad
Palju lugesid ka daamid. Anonüümsus kadus, autoreid teati, kuid nende looming allus rangetele vormilistele ettekirjutustele. Rüütlikirjandus levis Pr.maal. Põ-pr- truväärid, Lõ-pr- trubaduurid (aadelkonnast pärit laulikud). Põ.pr truvääride loomingus kasutati mahukate jutustuslike värssteoste žanrinimetusena esmakordselt sõna romaan. Veidi hiljem levis rüütlikirjandus ka Lä-eur, Sm, Ingl m. Trubaduuride luule Provence’i trubaduuride luule on vormilise mitmekesisuse ja tundepeenusega. Trubaduurid- luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luuletajatena leiutasid kõikvõimalikke uusi stroofivorme ja riimiskeeme. 1) tume stiil (suletud) 2) selge stiil (lihtne), seda viljeles Bernant de Ventadorn. Leiutati (Arnaut Daniel)luulevorm sekstiin- kuus 6-värsilist stroofi ja 3-värsiline “saade”, sellises luuletuses jätab iga stroof omaette võetuna mulje blankvärsist. Luuletust ühendab kindlas järjekorras kokku langevad sõnad värsside lõpus
annaabi.ee 
