Giovanni Bocaccio
Õige varases eas paistis poiss silma oma
luulekalduvustega, isa aga soovis temast teha kaupmeest ja saatis ta üsna
noorena Napolisse ühe sõbra poole kaubanduslikku praktikat õppima. Pärast
kuueaastasi kasutuid õpinguid selgus, et Giovannist kaupmeest siiski ei saa ning
isa soovil astus ta õppima õigusteadust. Needki õpingud ei köitnud tulevast
kirjanikku, kuid alles pärast isa surma võis ta anduda kirjandusele. Algul kirjutas
Boccaccio Dante ja Petrarca eeskujul tundeluuletusi, küll vähema osavusega,
kuid inimlikult, kirglikult. Noormees oli kakskümmend kolm aastat vana, kui ta
kohtas üht aadlidaami, kellesse armus ning kelle ta jäädvustas oma loomingus
väljamöeldud nime Fiametta all. Eriti hästi õnnestus Boccacciol jutustus
"Fiametta", mis oli renessansi esimene uueaegne armastusromaan. Teoses
kujutatakse kõrgest soost napollanna Fiameta ja noore Firenze kaupmehe
Panfilo armastust ning selle traagilist lõppu. Kümne sajandi jooksul enne