Osatäitjateks olid Maarja Jakobson, Hannes Prikk, Evald Aavik, Piret Rauk, Kärt Reemann ja Egon Nuter. Antud näidendis tundus mulle osatäitjate töö olevat lihtne, kuid ma ei kahtle näitlejate professionaalsuses. Väga hea näitleja mulje jättis mulle Evald Aavik, kes sobis suurepäraselt tema kehastatud isiksusse. Häirivaks teguriks kujunes mulle Hannes Priki näideldatav isiksus, kes ostus liiga nõrgaks ja tundeliseks tegelaskujuks. Etenduse ,,Ma armastasin sakslast" kunstnik oli Inga Vares. Lava kunstlik lähenemine oli hästi lahendatud väheste kujundusobjektide näol, mida ei liigutatud kordagi näitemängu ajal. Kogu lava oli jaotatud 3 sektsiooniks. Esiplaanile oli toodud katuse väljaehitusega magamistuba koos kujutletava pika koridoriga , millele järgnes söögituba ja väike elamuresidents.
) ja kriminaalsete tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!)." Olen ka ise läbi elanud stressiperioodi, mis oli tingitud koolis tekkinud pingetest. Ühel hetkel tundsin, et õppimist ja tõid kuhjub määratul hulgal mulle ette ning midagi ei jõua õigeks ajaks tehtud. Kõik tundus nii raske. Ka koolivälised toimingud muutusid koormavaks. Ma ärritusin, jätsin paljud asjad pooleli või üldse tegemata ja suhted kaaslastega halvenesid. Muutusin tundeliseks ja vahel lõin tundide viisi lihtsalt aega surnuks mõeldes oma probleemidele ja leiutades neid juurde. Sain aru, et midagi tuleb ette võtta. Ülepinge leevendamise ja enesetunde parandamise võtteid ja meetodeid on mitmeid. Esiteks tuleb osata keskenduda, nii füüsilist kui vaimset koormust reguleerida ja ka lõõgastuda. ,,Lõõgastumine on sama oluline kui keskenduminegi. See alandab vererõhku, vähendab pulsi ja hingamise sagedust, lõdvestab lihaseid, parandab ainevahetust, tõstab
Seetõttu arvas ta pärast armujoovastuse kadumist, et ka naised on rumalad ja võltsid ning nendega ei tasu tegemist teha, ainus erand oli Jane. Ei tasu süüdistada tüdrukuid, kes ei lase end kaasa viia impulsiivsete ja mõtlematute ettepanekutega. Ka pärast armastuse kadumist ei tasu süüdistada ja sarjata, vaid säilitada lugupidamine tütarlaste vastu. Holdeni vanemad olid pärast Allie surma teistsugused kui varem, näiteks ta ema oli muutunud närviliseks ja tundeliseks ja isa oli hõivatud oma tööga. Selle asemel, et mõista noormehe east tulenevaid probleeme, saatsid nad ta hoopis psühhiaatriahaiglasse, mille üle Holden sügavalt pettus. Siin jagan poisi arvamust ning arvan samuti, et lapsevanemad peaksid eelkõige suutma perekondlikud suhted ja laste vajadused tõstma kõrgemale tööst ja muust materiaalsest maailmast. 5. Pealkiri "Kuristik rukkis" peegeldab minu arust hästi Holdeni elu, mis oli küllaltki muretu ja
Või manipuleerimine. Kutt võib tunda, et temaga pigem mängitakse või ära kasutatakse. See võib olla ka hetkel kulgevas suhtes põhjuseks, miks mees oma tuneid ei esitle. Jama on muidugi siis, kui ühel hetkel tekivad naisel endale tunded aga tänu varasemasele käitumisele ei õnnestu tal oma varasema käitumise pärast mehelt midagi välja pigistada. Siin on vaja ainult soojust ja südamlikkust, et kõik korda saaks. Aga lõppkokkuvõttes kuidas siis muuta meest tundeliseks? Ega see kerge ei ole, ning tihtipeale eesti naine seda ka teha ei viitsi. Või ei taha. Sest olgem ausad, oleks väga imelik vaadata paneelmaja akna all serenaadi laulvat poissi. Ja tegelikult, vist on see isegi eesti seadustega keelatud. Rahu rikkumine ju. Pean siin jällegi nentima fakti, et ühiskond on ka tüdrukutele teadvusesse süstinud seerumit, mille järgi peavadki poisid olema karmid, karvased, tundetud, jõhkrad, võimukad, tuimad ja kinnised
elus käituda. Leiab, et inimene ei oma kohustusi jumala ees. Tahe ei määra tegutsemisvabadust, vaid loob võimalused, mis on selleks objektiivselt olema, et inimene saaks tegutseda nii nagu ta tahab. Meeleline tunnetus. Rousseau peateemaks inimese suhe ühiskonnaga ja ta leidis, et igal ühiskonnakihil on omad vastuolud. Tunnetusteoorias leidis, et primaarsed pole mitte mõtted, vaid tunded. Tundeliseks väljaelamiseks on vaimuelu kõrgeim vorm. Arutles teaduse ja kunsti üle. Esikohal tundekasvatus. Prantsuse materialism I Mateeria ja loodus on tekkinud oma enese sisemise arengu protsessina ja seetõttu on ta lõputu ajas ja ruumis. Kõikide looduse tekkimise ja arenguprotsesside põhjuseks on mateeria. II Looduses on kõik põhjuslikus seoses ja loodus toimib kõigis oma nähtustes objektiivse paratamatusega
Ta ei alistu ühegi juhatusele. Esimene tundmus, mille hoolikalt kasvatatud noor inimene on vastuvõtlik, ei ole armastus, vaid sõprus. Tema poolehoid pöördub enne oma soole kui vastassugupoolele. Sellel ajal tärkava tundelisuse abil on võimalik noormehe südamesse istutada inimsuse idusid. Ärge näidake talle asjade välispidist ilu enne, kui ta pole õppinud hindama tõelisi väärtusi. Et saada tundeliseks ja kaastundlikuks, peab laps teadma endasarnaste olemasolu, kes kannatavad, mis temagi on kannatanud ja tunnud samasugust valu, nagu ta isegi. Enne kujutlusvõime ärkamist pole võimali ka kaastunde tekkimine. Harjutage teda mitte lootma seisusele, tervisele, rikkusele, vaid näidake talle saatuse muutlikkust. Õpetage oma kasvandikku kõiki inimesi armastama, ka neid, kes põlgusega oma kaasinimeste peale alla vaatavad. Noorele inimesele valitagu ainult seesugune seltskond,
Tõe ja õiguse II osas täheldatakse pikki monolooge ja arutlusi, mis väljendavad inimeste kirglikku püüdlemist selguse poole murrangulistel ajajärkudel. Sõnaohtrust on kirjanik pidanud tunnuslikuks nähtuseks tsaaririigi elus, kus praktiliste tegude võimalused olid kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas kohtume taas Indrek Paasiga, seekord Tallinnas 1905. aasta ärevates sündmustes. Indrek Paasist ei saa aktiivset, lõpuni minevat revolutsionääri. Ta jääb tundeliseks sündmustega kaasasammujaks, kes püüab toimunut mõista, mõtestada, jõudu mööda kaasa aidata. Koos Indrekuga jälgime suuri rahvamiitinguid linnalähedases metsas, võtame osa põrandaalustest kokkutulekutest, sekkume ägedaisse vaidlustesse, elame kaasa vapustava sündmuse kaitsetu rahva tulistamise Uuel turul, sammume revolutsiooniohvrite matuserongis... Lõpuks ühineb Indrek mõisapõletajatega, ent sündmuste seesugune arenguloogika osutub talle vastuvõetamatuks
kirglikku püüdlemist selguse poole murrangulistel ajajärkudel. Sõnaohtrust on kirjanik pidanud tunnuslikuks nähtuseks tsaaririigi elus, kus praktiliste tegude võimalused olid kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas kohtume taas Indrek Paasiga, seekord Tallinnas 1905. aasta ärevates sündmustes. Indrek Paasist ei saa aktiivset, lõpuni minevat revolutsionääri. Ta jääb tundeliseks sündmustega kaasasammujaks, kes püüab toimunut mõista, mõtestada, jõudu mööda kaasa aidata. Koos Indrekuga jälgime suuri rahvamiitinguid linnalähedases metsas, võtame osa põrandaalustest kokkutulekutest, sekkume ägedaisse vaidlustesse, elame kaasa vapustava sündmuse kaitsetu rahva tulistamise Uuel turul, sammume revolutsiooniohvrite matuserongis... Lõpuks ühineb Indrek mõisapõletajatega, ent sündmuste seesugune arenguloogika osutub talle vastuvõetamatuks
õige eesti meel. Tõe ja õiguse II osas täheldatakse pikki monolooge ja arutlusi, mis väljendavad inimeste kirglikku püüdlemist selguse poole murrangulistel ajajärkudel. Sõnaohtrust on kirjanik pidanud tunnuslikuks nähtuseks tsaaririigi elus, kus praktiliste tegude võimalused olid kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas kohtume taas Indrek Paasiga, seekord Tallinnas 1905. aasta ärevates sündmustes. Indrek Paasist ei saa aktiivset, lõpuni minevat revolutsionääri. Ta jääb tundeliseks sündmustega kaasasammujaks, kes püüab toimunut mõista, mõtestada, jõudu mööda kaasa aidata. Koos Indrekuga jälgime suuri rahvamiitinguid linnalähedases metsas, võtame osa põrandaalustest kokkutulekutest, sekkume ägedaisse vaidlustesse, elame kaasa vapustava sündmuse kaitsetu rahva tulistamise Uuel turul, sammume revolutsiooniohvrite matuserongis... Lõpuks ühineb Indrek mõisapõletajatega, ent sündmuste seesugune arenguloogika osutub talle vastuvõetamatuks
Tõe ja õiguse II osas täheldatakse pikki monolooge ja arutlusi, mis väljendavad inimeste kirglikku püüdlemist selguse poole murrangulistel ajajärkudel. Sõnaohtrust on kirjanik pidanud tunnuslikuks nähtuseks tsaaririigi elus, kus praktiliste tegude võimalused olid kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas kohtume taas Indrek Paasiga, seekord Tallinnas 1905. aasta ärevates sündmustes. Indrek Paasist ei saa aktiivset, lõpuni minevat revolutsionääri. Ta jääb tundeliseks sündmustega kaasasammujaks, kes püüab toimunut mõista, mõtestada, jõudu mööda kaasa aidata. Koos Indrekuga jälgime suuri rahvamiitinguid linnalähedases metsas, võtame osa põrandaalustest kokkutulekutest, sekkume ägedaisse vaidlustesse, elame kaasa vapustava sündmuse kaitsetu rahva tulistamise Uuel turul, sammume revolutsiooniohvrite matuserongis... Lõpuks ühineb Indrek mõisapõletajatega, ent sündmuste seesugune arenguloogika osutub talle vastuvõetamatuks
Tõe ja õiguse II osas täheldatakse pikki monolooge ja arutlusi, mis väljendavad inimeste kirglikku püüdlemist selguse poole murrangulistel ajajärkudel. Sõnaohtrust on kirjanik pidanud tunnuslikuks nähtuseks tsaaririigi elus, kus praktiliste tegude võimalused olid kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas kohtume taas Indrek Paasiga, seekord Tallinnas 1905. aasta ärevates sündmustes. Indrek Paasist ei saa aktiivset, lõpuni minevat revolutsionääri. Ta jääb tundeliseks sündmustega kaasasammujaks, kes püüab toimunut mõista, mõtestada, jõudu mööda kaasa aidata. Koos Indrekuga jälgime suuri rahvamiitinguid linnalähedases metsas, võtame osa põrandaalustest kokkutulekutest, sekkume ägedaisse vaidlustesse, elame kaasa vapustava sündmuse - kaitsetu rahva tulistamise Uuel turul, sammume revolutsiooniohvrite matuserongis... Lõpuks ühineb Indrek mõisapõletajatega, ent sündmuste seesugune arenguloogika osutub talle vastuvõetamatuks
püüdlemist selguse poole murrangulistel ajajärkudel. Sõnaohtrust on kirjanik pidanud tunnuslikuks nähtuseks tsaaririigi elus, kus praktiliste tegude võimalused olid kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas 32 kohtume taas Indrek Paasiga, seekord Tallinnas 1905. aasta ärevates sündmustes. Indrek Paasist ei saa aktiivset, lõpuni minevat revolutsionääri. Ta jääb tundeliseks sündmustega kaasasammujaks, kes püüab toimunut mõista, mõtestada, jõudu mööda kaasa aidata. Koos Indrekuga jälgime suuri rahvamiitinguid linnalähedases metsas, võtame osa põrandaalustest kokkutulekutest, sekkume ägedaisse vaidlustesse, elame kaasa vapustava sündmuse kaitsetu rahva tulistamise Uuel turul, sammume revolutsiooniohvrite matuserongis... Lõpuks ühineb Indrek mõisapõletajatega, ent sündmuste seesugune arenguloogika osutub talle vastuvõetamatuks
annaabi.ee 
