aastal. Sellest laulust sai eestlaste hingelaul, vabaduseihaluse sümbol, laulupidude kõige oodatum laul. Nõukogude valitsus keelas selle laulu esitamise laulupidudel, kuid peo lõppedes hakkasid lauljad ja kuulajad ikkagi seda laulu laulma ja ootasid Ernesaksa lavale. Alates 1965 on Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm" traditsiooni- line laulupidude lõpulaul, mida lauldakse koos rahvaga. Ernesaksa kooriloomingus võib eristada kahte peamist valdkonda: 1. Lüürilise tundelaadiga laulud, mille aluseks on peamiselt väga head eesti luuletajate tekstid. Siin on valdav looduse või armastuse teema. Tuntud laulud on ,,Sireli, kas mul õnne", ,,Päike vajus pärnapuule", ,,Rabamaastik", ,,Helin", ,,Lauliku talveüksindus". Väga tuntud on Bayroni tekstile loodud pühalik-poeetiline laul ,,Muusikale". 2. Muheda rahvaliku huumoriga laulud, mille aluseks on rahvaluule tekstid või uuema ravalaulu viisid (mitte regilaul)
aasta vana. Ma ei muretse, mida inimesed minust mõtlevad. Need on tükid minu kollektsioonist, mis on olnud samad 5 aastat. Kergus ja mugavus kodus ning garderoobis on tema sõnum, lõppkokkuvõttes mõtleva naise garderoob. "Minu riided on aktiivsetele naistele nagu mina. Disain on pisendatud, ehkki vapustava stiiliga. Mitte iialgi igav. Ja isegi kui on lõbus kangas, meeldib mulle kuju hoida väga lihtsana." Tema disain on sünonüümne kindla Vahemere tundelaadiga Londonis. Tema poodide interjöör - mugavad sametised sohvapadjad, jahutavad matid ning värvitud klaasid. Tema riided, nii naiste kui meeste omadel on sarnane mugavus nagu lambanahast kasukas kataks siidist kleiti. Nicole tõi Türgi päritolu, prantsuse elegantsi ja keerukuse Inglismaale varajastel 70ndadel ning ühendas nende mõjud Briti ekstsentrilisusega, et luua stiil, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud oma pingevaba õmblemise, kudumite, rõivaste ülestikku kandmise ja elegantselt
Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus. Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. 21. Nii Kangro sümfoonilist kui ka kammermuusikat iseloomustatakse kui homofoonilist, aktiivsete rütmikujundite ja mazoorse tundelaadiga elurõõmsat helikunsti. Lepo Sumera 22. Sumera looming paistab silma huvitavate muusikaliste leidude ja teravmeelsete ideede poolest. 23. ,,Seenekantaat" (1979 1983, tekst Henn-Kaarel Hellat) segakoorile, flöödile, klaverile ja löökpillidele on kantud originaalsest ideest kogu tekst koosneb ladinakeelsetest seenenimetustest. I osa sisuks on seened, mis kasvavad Eestiskevadel, II osas on tegemist söögiks kõlbmatute või mürgiste
Tähed annavad mõista, et lambad ja oinad. Ent Jäära iseloomule sobib, kui öisel ajal kostaks mõne puu otsast öökulli huikamist. See aga ei tähenda, et tema aias peaksid valitsema sünged toonid. Vastupidi, Jäär armastab selgeid ja silmatorkavaid värve: punast ja valget. Pole ime, et tema element on tuli. Ja samast mastist on ka Jäärale sobivaimad metallid vask ja raud. Jäär ei otsi inspiratsiooni eksootilistest maadest. Et aed klapiks tema tundelaadiga, võiks see millegi poolest meenutada Inglismaad, Prantsusmaad, Saksamaad või Taanit. Kaine meelega Sõnn armastab romantilisi lilli. Sõnn on küll tubli ja toekas loom, kuid talle sobivad lilled annavad märku ilumeelest ja romantilistest tundmustest. Sõnn armastab roose, moone, verevaid sõrmkübaraid, karikakraid, priimulaid, kannikesi. Veel imponeerivad sellele nelja jalaga kindlalt maas seisvale loomale kurekell, kassinaeris ja huulhein.