Üldiselt olen hästi rahul. Nimi: Darja Dreilikh Õpperühm: Teaviku leidmine Valga Keskraamatukogu elektronkataloogist ehk RIKSWEB-i kasutamine (http://riksweb.valgark.ee/index.asp?action=100) 7. Mitu heategevusalast eestikeelset teavikut leidub Valga Keskraamatukogus? Loetlege pealkirjad. Märksõnaga „heategevuse“ leidsin 50502 nimetust Valga Keskraamatukogus. 8. Leidke, kes ja mis keelest tõlkis eesti keelde G. Flaubert’i “Tundekasvatuse” ning mis sarjas see raamat Eestis ilmus. Panin otsingus autor – G. Flaubert ja pealkiri – Tundekasvatuse ja leidsin, et tõlkija oli Paul Viires. Originaal keel – prantsuse. Raamat ilmus Eestis Varamu sarjas. 9. Mitu “Eesti Filmiklassika” filmi leidub Valga Keskraamatukogus? Panin otsingus „Eesti filmiklaasika“ ja valesin Valga Keskraamatukogu, leidsin, et 45 „Eesti Filmaklaasika“ leidub Valga Keskraamatukogus. 10
Üldiselt olen hästi rahul. Nimi: Darja Dreilikh Õpperühm: Teaviku leidmine Valga Keskraamatukogu elektronkataloogist ehk RIKSWEB-i kasutamine (http://riksweb.valgark.ee/index.asp?action=100) 7. Mitu heategevusalast eestikeelset teavikut leidub Valga Keskraamatukogus? Loetlege pealkirjad. Märksõnaga „heategevuse“ leidsin 50502 nimetust Valga Keskraamatukogus. 8. Leidke, kes ja mis keelest tõlkis eesti keelde G. Flaubert’i “Tundekasvatuse” ning mis sarjas see raamat Eestis ilmus. Panin otsingus autor – G. Flaubert ja pealkiri – Tundekasvatuse ja leidsin, et tõlkija oli Paul Viires. Originaal keel – prantsuse. Raamat ilmus Eestis Varamu sarjas. 9. Mitu “Eesti Filmiklassika” filmi leidub Valga Keskraamatukogus? Panin otsingus „Eesti filmiklaasika“ ja valesin Valga Keskraamatukogu, leidsin, et 45 „Eesti Filmaklaasika“ leidub Valga Keskraamatukogus. 10
kujunemisromaan, mis ei kõnele niivõrd emotsionaalsest arengust, kuivõrd näitab, kuidas kujunes Flauberti põlvkonna elutunnetus, suhtumised ja arvamused. Romaani kirjutamiseks kulus viis aastat. Ajaloolise tausta dokumenteeriminel oli Flaubert täpne ja jäi siingi truuks oma loomemeetodile: olla erapooletu ja kujutada tegelikkust tõeselt. Seetõttu on kirjanik loobunud ,,kõikvõimsa", oma tegelase mõtteis ja tulevikku teadva autori positsioonist. ,,Tundekasvatuse" sündmused jõuavad meieni tegelase silmade-kõrvade kaudu, tegelasi endid õpime tundma teiste kommentaaride järgi. Flaubert alustas kirjutamis romantilises laadis, kuid jõudis õigepea realistliku vaatenurgani. Märkimist väärib ka ajalooline romaan ,,Salambo", mis viib lugejad 3. saj. eKr. Kartaagosse kus toimub orjade ülestõus. Armastuslugu Kartaago väejuhi tütre Salambo ja ülestõusnute juhi Matho vahel. Selle teose tarvis külastas Flaubert Lähis_ida. Sambod on kõrvutatud
Priit Pullerits kirjutas kuus artiklit. Ta kirjutas abielust, kloonimisest, väljaminekust, hangeldajast Holliwoodis, DNA testist ja mehelikkuse sümbolist. Näiteks: „Abielu hävitamine : [homoabielud]“. Autor: Priit Pullerits Ilmumisaeg: 1997-1997 Nimi: Õpperühm: Teaviku leidmine Valga Keskraamatukogu elektronkataloogist ehk RIKSWEB-i kasutamine (http://riksweb.valgark.ee/index.asp?action=100) 5. Leidke, kes ja mis keelest tõlkis eesti keelde G. Flaubert’i “Tundekasvatuse” ning mis sarjas see raamat Eestis ilmus. Paul Viires tõlkis prantsuse keelest eesti keelde. Varamu sarjas. Pealkiri: Tundekasvatus Autor: Flaubert Keel: eesti 6. Mitu “Eesti Filmiklassika” filmi leidub Valga Keskraamatukogus? 45 „Eesti Filmiklassika“ filmi leidub. Sarjaandmed: Eesti Filmiklassika Kogu: Valga Keskraamatukogu 7. Mitu ajavahemikul 2010-2015 ilmunud raamatut UDK liigiga 159.9 leidub Valga Gümnaasiumi raamatukogus
Harrelson ja Courtney Love] / Pullerits, Priit (1997) 6, 10 Favoriit Teisikute laat : Ärge kartke kloonimist! See ei too kellelegi kahju; [Arutlus kloonimise teemal] / Pullerits, Priit (1997) 6, 8 Favoriit Tilk verd tõe eest : Iga kümnes mees võib olla heauskne isa. Mis saab edasi?; [DNA test] / Pullerits, Priit (1997) 4, 8 Favoriit Mehelikkuse sümbol. Sobib ka naistele : [dziipauto] / Pullerits, Priit (1997) 4 Favoriit. Favoriit 1997, 57 - 58 5. G. Flaubert'i "Tundekasvatuse" tõlkija Paul Viires, tõlgitud prantsuse keelest eesti keelde,. Sarjaandmed: Varamu. Formuleering- Autor: Flaubert, pealkiri: Tundekasvatus, keel: eesti. 6. Valga Keskraamatukogus leidub ,,Eesti Filmiklassika" filme 45 tk. Sarjaandmed: Eesti Filmiklassika, ühik: kombineeritud auvis, kogu: Valga Keskraamatukogu. 7. Ajavahemikul 2010-2015 UDK liigiga 159.9 leidub Valga Gümnaasiumi raamatukogus. Agressiivsus: teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks.
ee/index.asp?action=100) 7. Mitu heategevusalast eestikeelset teavikut leidub Valga Keskraamatukogus? Loetlege pealkirjad. 1. 365 moodust maailma muuta 2. Eaka vabatahtliku käsiraamat 3. Eestimaa eeskujud 4. Halastuse aeg 5. Hingega bränd 6. Olen vabatahtlik, muudan maailma! 7. Veetlus Märksõna- heategevus; keel-eesti; kogu- Valga Keskraamatukogu 8. Leidke, kes ja mis keelest tõlkis eesti keelde G. Flaubert'i "Tundekasvatuse" ning mis sarjas see raamat Eestis ilmus. 1. tõlkija Paul Viires 2. Sari Varamu 3. Tõlgitud prantsuse keelest Pealkiri tundekasvatus; autor- Flaubert; keel eesti 9. Mitu "Eesti Filmiklassika" filmi leidub Valga Keskraamatukogus? 45 tk Sarjaandmed- eesti filmiklassika; ühik kombineeritud auvis; kogu Valga Keskraamatukogu 10. Mitu ajavahemikul 2010-2014 ilmunud raamatut UDK liigiga 159.9 leidub Valga Gümnaasiumi raamatukogus? Millest need on? Tooge mõni näide. kuus 5
hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et vanemad hakkaksid mõistma teema olulisust ning seda, kui palju nende käitumine mõjutab lapse tulevikku. Lapse jaoks on väga tähtis roll perekonnal. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad. Laste emotsionaalne õppimine algab kohe pärast sündi. On välja kujunenud 4 põhilist vanemlikku kasvastustiili: autoriteetne-, autoritaatne-, lubav- ja ükskõikne kasvatusstiil. Tavaliselt järgivad lapsevanemad ühte stiili, kuid on ka neid, kes vastavalt oludele kasutavad midagi mõnest teisest stiilist. Näiteks isa, keda tavaliselt iseloomustab lubav stiil, võib aga hoopis muutuda autoritaatseks, kui lapse
Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning omab kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad. Laste emotsionaalne õppimine algab kohe pärast sündi. On välja kujunenud 4 põhilist vanemlikku kasvastustiili: autoriteetne-, autoritaatne-, lubav- ja ükskõikne kasvatusstiil. Kuna kõikidel lastel on loomupärane vajadus turvatunde järele, siis saab seda pakkuda neile täiskasvanu, kes lapse silmis väärib lugupidamist ja austust. See on keegi, keda laps tahab matkida ja kellele sarnaneda, so- autoriteet
5 Järjest rohkem kirjutatakse vajadusest rääkida lapsega tema tunnetest ja sellega kaasnevatest käitumistest (Lapse areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Arvan, et see on otseselt seotud meie elutempoga ning sellega, et vanematel jääb järjest vähem aega lastega tegelemiseks ning suhtlemiseks. Tänu sellele mõistavad lapsed vähem oma emotsioone ning neil võib olla raskusi enesevalitsemisega. Tundekasvatuse kaudu saab kujundada lapse suhtumist iseendasse, oma mõtetesse ja tunnetesse kui ka teistesse inimestesse (Lapse areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Tunnetusjuhtimine tähendab oskust juhtida oma taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist ja emotsioone. Lasteaiaõpetajatel on hindamatu võimalus ja vastutus panustada lapse tundemaailma kujundamisse, sobitada kokku niivõrd erinevaid maailmu ning luua toetav aluspõhi, mis on üles ehitatud lasteaiaõpetajate ja
karistada ja kuidas seda teha. Palju vähem on pööratud tähelepanu sellele, kuidas õpetada uusi. soovitud käitumismalle, ehkki just see on kasvatuse esmane eesmärk. Kasvatuse tähtsaim taotlus pole last millestki võõrutada, vaid julgustada teda midagi tegema. Niisugune talitusviis on õppepsühholoogia seisukohalt mõjusam ja annab paremaid tulemusi, kuid on ka lapse isiksuse, tema eneseusalduse ja tundekasvatuse seisukohalt hoopis edukam. Karistusele järgneb mõlemapoolne halb enesetunne, kiituse ja julgustuse abil eesmärgile jõudmine loob vanemaid ja last ühendava suhte, millest tunnevad rõõmu mõlemad osapooled. Lapsel on õige käitumismall, kuid ta ei talita selle järgi, ehkki on saanud õige ärriti. Kasvataja ülesanne on nüüd luua ärriti ja käitumise vahel uus seos, panna laps reageerima nii, nagu temalt oodatakse ja nagu ta isegi õigeks peab.
................15 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Suure osa oma aktiivsest ajast veedab laps väljaspool kodu ja perekonda. Sellest hoolimata on perekonnal ja kodul tähtis roll lapse arengus. Laps sünnib perekonda. Perekond ja kodu on talle esimeseks kasvukeskkonnaks. Samuti on lapse kõige lähem sotsiaalne keskkond tema perekond. Lapse emotsionaalne kasvatus algab perekonnas. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad ning mida nooremad on lapsed, seda enam on nad seotud perekonna ja vanemate mõjutustega. Pered on oma lastele elukeskpunktiks. Pered on oma laste eest hoolitsejateks, otsustajateks ja õpetajateks. Lapsed saavad peres psüühilise, emotsionaalse ja arengulise heaolu ja pered on esmased laste õpetajad. Oma töös ma annangi ülevaate kodust ja perekonnast kui lapse arengu esmatähtsast mõjutajast.
psühholoogi poole. Temalt võib lapsevanem saada usaldavat infot selle kohta, kas ta hindab oma lapse andeid õigesti, kas tõesti on tegemist üliandekusega jne. Mida saavad vanemad ise teha laste annete toetamiseks ja arendamiseks? Kõige tähtsamaks on peetud kodu üldist, last kui isiksust ja tema arvamusi hindavat õhkkonda, vanemate võimet elada sisse lapse mõtte- ja tundemaailma, igapäevast tegelemist lastega, neile mitmekesise tegevuse võimaldamist, samuti kodu kui tundekasvatuse ja turvalisuse kõige tähtsamat allikat. Seda ei saa asendata üksik teatriskäik ega raamatu kinkimine, mis ei tähenda, et viimased vajalikud oleks. Unt, I. (2005). Andekas laps. Tallinn: Koolibri 8 5. Kerge või habras laps? Kõik, kes on kokku puutunud andekate lastega teavad, ühelt poolt on nad kerged lapsed. Veidi lähemal läbikäimisel selgub, et nad on hoopis haprad lapsed, kellele on kerge liiga teha
annaabi.ee 
