Attila juurde. Seal kõik kangelased tapetakse ja Hagenit piinatakse, et ta ütleks, kus aare on. 6.RÜÜTLIKIRJANDUS (KURTUAASNE, TRUVÄÄR, TRUBADUUR ) Kurtuaasne tuleb kahest pr keelsest sõnast: *courtois- peenekombeline, viisakas * cour- õu. Aja jooksul ühiskondlik elu muutus- kindlustest said lossid ja need muutusid uhkemaks, õukonnad suurenesid. Sõjamehelik eluviis omandas uue tähenduse-relvakäsitsemine + seltskonnas käitumise oskus- tähelepanelikkus, viisakus, tundeerksus. Rüütlikirjandus on keskendunud daamikultusele- võitlused oma isanda eest, et pälvida armastatud naise tähelepanu. Muutus maailmapilt: algselt oli naised vaid patu põhjustajad, nüüd omandasid nad paremad omadused. Kirjanduse osatähtsus suureneb- kirjaoskajate hulk ei suurenenud. Palju lugesid ka daamid. Anonüümsus kadus, autoreid teati, kuid nende looming allus rangetele vormilistele ettekirjutustele. Rüütlikirjandus levis Pr.maal. Põ-pr-
Liiv elas vallasandi elu, käis ühtede sugulaste juurest teiste juurde. Selged hetked vaheldusid haigushoogudega. Tagantjärele on tõdetud, et mingis mõttes on tema luuleloomingu parem osa sündinud just haiguse ajal. Samamoodi oli Dostojevskiga, kellel oli langetõbi. Liiv julges siiralt, ehedalt ja vahetult kirjutada, seda, mida tundis. Muidu ikkagi rohkem-vähem kontrollitakse ennast, arvestatakse tsensuuriga. Ehedus ja haigusest tingitud tundeerksus andsid veenva erakordse ja tundelise loomingu. Sajandivahetusel leiti Liiv jälle üles. Nt Gustav Suits, Tuglas, nooreestlased hakkasid temal loomingut hindama, teda aitama ja toetama. Juhan Luiga, kirjandushuviline närvidoktor, korraldas talle elutingimused, ravi jne. Liivi enda suhtumine oli ka vastuoluline: mõnikord 51 arvas, et teda pole vaja aidata, teinekord hindas inimeste abi
Liiv elas vallasandi elu, käis ühtede sugulaste juurest teiste juurde. Selged hetked vaheldusid haigushoogudega. Tagantjärele on tõdetud, et mingis mõttes on tema luuleloomingu parem osa sündinud just haiguse ajal. Samamoodi oli Dostojevskiga, kellel oli langetõbi. Liiv julges siiralt, ehedalt ja vahetult kirjutada, seda, mida tundis. Muidu ikkagi rohkem-vähem kontrollitakse ennast, arvestatakse tsensuuriga. Ehedus ja haigusest tingitud tundeerksus andsid veenva erakordse ja tundelise loomingu. Sajandivahetusel leiti Liiv jälle üles. Nt Gustav Suits, Tuglas, nooreestlased hakkasid temal loomingut hindama, teda aitama ja toetama. Juhan Luiga, kirjandushuviline närvidoktor, korraldas talle elutingimused, ravi jne. Liivi enda suhtumine oli ka vastuoluline: mõnikord arvas, et teda pole vaja aidata, teinekord hindas inimeste abi. Elu lõpu poole oli tal ka suurushullustus: püüdis sõita rongiga Poola, kaasas oli tal tsaari pilt