1 Dylan Evans ''Emotsioon'' lk. 20 2 Dylan Evans ''Emotsioon'' lk. 37 söömine võib viia mürgituseni. Vastikuse tunne aitab meil seda toitu vältida. Rõõm ja mure kujunesid kunagi ammu selleks, et meid motiveerida. Minu arvates ilma nende tundeta ei näeks inimene vaeva, et siin ilmas ellu jääda. Juba tuhandeid aastaid on filosoofid arutlenud, et õnne leidmine on elu eesmärk.3 Kõik teavad, et positiivsed emotsioonid tekitavad inimeses õnnetunnet. Õnn on väga meeldiv tundeelamus ning seepärast tahavadki inimesed olla õnnelikud. Olen lausa kuulnud, et õnn on suurim rikkus. Siit võib järeldada, et negatiivseid emotsioone ei olegi meie elus vaja. Kuid tegelikult see nii ei ole. Arvan, et nii nagu positiivseid emotsioone, on vaja ka negatiivseid. Just tänu viimastele õpidki tegema erinevaid analüüse ja järeldusi. See omakorda aitab järgnevate negatiivsuste tekitajatega toime tulema. Öeldakse ju ikka, et läbi vigade õpitakse.
Emotsioonid Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kogniitvseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonid komponendid : *füsioloodiline muutus *käitumisvalmidus *teadlik subjektiivne kogemus *kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent Darwini ja James-Lange teooria : Darwin : Inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom
· Testosteroon (androgeen) Mõlemad mõjutavad suguiha · Östrogeen Ülesanded:1)olulised sootunnuste väljakujunemisel 2) olulised suguihade mõjutamisel. Psühholoogilised põhjused 1)intiimse läheduse tunne 2)naudingu saamine-orgasm 3)vastassoo omadused: kehalised-sootunnused; psüühilised omadused- mingid käitumisviisid. EMOTSIOONID Emovere- esile kutsuma, erutama, liigutama. Teaduslik sisu vs. igapäevane tähendus. Emotsioon- subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab endas füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. EMOTSIOONI KOMPONENDID 1. Subjektiivsus(v. isiklik kogemus: minu rõõm=sinu rõõm) 2. Füsioloogiline komponent( N. hirmu puhul- mis toimub kehas?) 3. Käitumuslik komponent( N. põgenema, kallale minema) 4. kognitiivne komponent(kuidas hindame? lähtuvalt oma heaolust)
Mälu peegeldab meie kogemusi, kõike seda, mis on esinenud meie elus ja tegevuses. Mälu protsessid: meeldejätmine, meelespidamine je meeldetuletamine Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid seoseid ja suhteid esemete nähtuste vahel Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. 18.Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välimistele sündmustele. Komponendid: ·füsioloogilised muutused ·käitumisvalmidus ·teadlik subjektiivne kogemus ·kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent.
Laste hüpertermia tegevusjuhis kiirabile MÕISTED *Palavik -- hüpertermia; organismi normist kõrgem temperatuur *Kõhuvalu -- dolor abdominis; koe kahjustuse või kahjustuse riskiga kaasnev ebameeldiv aisting ja tundeelamus *Kõhulahtisus -- diarröa; rooja ebanormaalne vedelus ja roojamise ülemäärane sagedus *Oksendamine -- vomitus, emesis; toidu tagasivool, erilise refluksi seeria abil suurenenud kõhuõõne rõhu jõul maost söögitorru ja suukadu välja *Lööve -- muutus nahas, mis mõjutab selle väljanägemist või tekstuuri; lööve võib põhjustada nahavärvi muutusi, sügelust, naha kuumenemist, reljeefsust, kuivust, lõhenemist või villistumist, tursumist või valulikkust
Maslow hierarhia 1. Füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus. 2. Kaitsevajadus on vaja turvalisust ja kindlust. 3. Armastus ja kuuluvusvajadus on vaja tunda, et teised armastavad Sind ja hoolivad Sinust. 4. Tunnustusvajadus igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 5. Eneseteostusvajadus inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab. Emotsioonid ehk tundmused Emotsioon on inimese tundeelamus mingile sisemisele või välisele sündmusele (stiimulile ehk ärritajale). Emotsioon sisaldab füsioloogilisi muutusi (vererõhu tõus, minestamine, higistamine, suu kuivus), väljendab käitumisvalmidust ehk aktivatsiooni. Hinnanguline komponent (nt kas on sobiv sellest rõõmu tunda, et teisel juhtus midagi halvasti.) Tundmused on polaarsed ehk vastupidised. Polaarsus jaotab tundmused positiivseteks ja negatiivseteks. Nt positiivne on rõõm ja negatiivne on kurbus. Armastus-vihkamine.
See äratab temas taas lapse, kes räägib reaalselt ebaõglastest asjadest. Viivi Luigel on selles maailmas külm: armastus ja sum ei anna sooja, sest iga mõte sipleb ükskõiksuse võrgus ega suuda end vabastada. AJA ahelad on selleks liiga tugevad. Pääsemine AJA köidikutest nõuab tahet ja meie lüürikul on palju tahet, et raiuda sõna abil teed headuseni. ,,Headust mõistame kuidagi vahetumalt. Mõistmise aluseks on aduja nõtke hingeseisund, sügav tundeelamus, lüüriline meeleolu... /---/ Need on sündivad ja hääbuvad hetked, milles ühtaegu ristuvad korraks ilu, tõde ja täius..."(H. Runnel) AJA`st ei saa läbi minna, AEG on igal pool, ta ei ole ruumiline, vaid pidev kestmine, mis tuleb seest poolt. /---/ Kes tunneb elu rohkem, sellel on rohkem häbi. Mine või,hambad risti, aga sa lähed läbi! ,,...Pajud on urvas juba" Jaan Kaplinski on kirjutanud: ,,Luige vaimne kallak elu poole on pigem taas
proportsioonid piltlikustavad eri kehaosade ja elundite esindatust ajukoores. 3 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem. Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. Valu on ebameeldiv meele- ja tundeelamus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või on kirjeldatav selliste mõistetega. eripärad: · annab vähe informatsiooni · ei adapteeru · kergesti tekib sensibiliseerumine Valu kvaliteedid: Esimesena jagatakse valu kahte kvaliteediklassi somaatiline valu ja vistseraalne valu. Somaatilise valu saab omakorda jagada pindmiseks valuks ja süvavaluks. Pindmiseks valuks nimetatakse valu siis, kui lähtekohaks on nahk, kui aga valu
Maalide maalimisel valis ta alati kõige keerulisemad poosid, mida oleks raske maalida (olles ise ka keerulistes-ebamugavates poosides kõrgel kiriku lae all tellingutel, nt Sixtuse kabeli laemaali maalides). Michelangelo tegeles keha ja ruumi suhetega, tema figuurid olid 3- mõõtmelised ja muutusid pildipinnalt esiletükkivaks. * Pieta, 1497-99 - skulptuur Peetri kirikus Roomas, leinav Neitsi Maarja surnud Jeesus Kristuse kehaga, horisontaalne surnukeha. Kristlik tundeelamus ühendatud täiuslikult klassikalise vormiga. Veatu viimistlustase, tundis tänu lahkamistele väga hästi inimese anatoomiat. * Taavet, 1501-1504 - asub Firenzes, antiigi reeglite järgi tehtud alasti mehekeha, raskus ühele jalale toetatud, teine jalg vabalt; skulptuur pidi olema vaadeldav alt üles poole, sellepärast on pea kehaga võrreldes suurem, et kogu keha oleks proportsioonis, pidid selle kõrge posti otsa asetama. Pärast töö
1. kordus 2. klassikaline tingitud seoste kujunemine 3. huumor 4. hirmuapellatsioonid 5. tunnetusprotsesside vahendusel saadud teabe mõjud Enamiku reklaamide puhul, milles on raske leida apelleerimist mõistusele, heale reklaami mäletamisele, toote omadusi kirjeldavatele asjalikele argumentidele vms ,,mõistlikele" alustele , on kõigi eelduste kohaselt tegemist emotsionaalse apellatsiooniga ja lootusega, et toote reklaami poolt esitatud kutsutud tundeelamus kantakse üle sellele tootele. Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kate põhiliiki: 1. utilitaarsed emotsioonid 2. hedoonilised emotsioonid Reklaamitavad kaubad evivad enamasti võimet käivitada nii ühtselt kui teie emotsionaalseid reaktsioone, kuid utilitaarse ja hedonistliku elamuste vahekord on erinevatel toodetel siiski erinev.
eesmärgi poole. Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Kognitiivset lähenemist huvitab eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonide psühhofüsioloogilised käsitlused tegelevad emotsioonide ning kehatalitluse ja närvisüsteemi seostega. Emotsioonide kognitiivsete käsitluste keskmes on emotsioonide ja tunnetuse seosed. Emotsioonide kultuurilistes käsitlustes uuritakse, mis on erinevatel kultuuridel emotsioonide osas sarnane ja mis erinev. Põhiemotsioonid on ühised enamikule inimestele
kõnekeskus. Maitsmismeele esindus paikneb suurajukoore kiirusagara posttsentraalkääru alumises osas ja haistmismeelega seotud ala suurajukoore orbitofrontaalses piirkonnas. 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem. Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. - Valu määratlus: Valu on ebameeldiv meele- ja tundeelamus, mis on seotud kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustusega või kirjeldatav sellise kahjustuse mõistetega. Sügelust peetakse seonduvaks notsitseptsiooniga. Valu komponendid: 1) Sensoorne komponent, erilise kvaliteediga aistingud ja tajud 2) Afektiivne komponent: negatiivseid emotsioone vallandav mõju 3) Vegetatiivne komponent: autonoomse närvisüsteemi vahendusel toimuv teatud organite talitluse muutus 4) Motoorne komponent: teatud motoorsete reaktsioonide (reflekside) käivitamine
asenditundlikkus, häiritud on kahe punkti eristamine. Kahjustusest vastaspoolel puudub valu- ja temperatuuritundlikkus kõikides dermatoomides. 21. Valu ja analgeesia. Notsiseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljajaju tagasarv. Notsiseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsiseptiivne süsteem. Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. Valu määratlus: Valu on ebameeldiv meele- ja tundeelamus, mis on seotud kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustusega või kirjeldatav sellise kahjustuse mõistetega. Sügelust peetakse seonduvaks notsitseptsiooniga. Valu liigid: pindmine valu – saab alguse nahast või pindmistest limaskestadest. Esmavalule (terav, torkav või lõikav valu) järgneb ebamäärasem nüri, kibelev või põletav valu. Süvavalu – saab alguse lihastest, luudest, luuümbristest, liigesekihnudest. Kirjeldatakse kui tuikav valu. Näiteks pea-, hamba- ja reumavalud.
Psüühika peamise eesmärgi – maailmast tervikpildi loomine- saavutamiseks tuleb lahendada terve rida konkreetseid ülesandeid. Tavaliselt nim neid ül psüühika funktsioonideks. Psüühika peamised avaldused on: Mõtlemine – inimtegevuse ideaalne osa; tegelikkusest arusaamine, sellega kohanemine ja selle muutumise tõhusaim viis Intuitsioon – sisekaemus, tõe tabamine vahetul, loogilist arutlust ennetaval viisil Emotsioon – tundeelamus; inimese subjektiivne reageering sise- või välisärritajale Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Psüühika peamiseks ül on luua sidus ja terviklik pilt organismi ümbritsevast maailmast, mis võimaldaks tal liikuda vabalt nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad:
annaabi.ee 
