maas on pleekinud vaip. Seina keskel jagab tapeete pooleks riba, mis on kuldsete triipudega ja ruudukestega keskel. Minu akna ees ilutsevad beezid, oranzide triipudega kardinad, mis ulatuvad peaaegu maani. Pealmiste kardinate all on valge, aknalauani ulatuv, pitsiline kardin , mis on alt kaarjas kardin. Aknalaual istuvad neli pehmet koera, kelle ema võitis R- kioski kleepsude kogumisel. Nad kõik on eri värvi ja eri tõugu. Akna all on helesinine diivanvoodi, mis kohati varjub suurte tumesiniste patjade alla, sellel asemel veedan ma iga öö. Mu toas on veel kummut kuhu mahub pea kogu mu elu. Kummut on heleruun ja kümmne sahtliga, tal on ka 16 sanga , nad on hõbedat värvi ka ristküliku kujulised. Selle peal on telekas ja DVD-mängija ning elektroonika. DVD-mängijat pole ma aasta jooksul puutunudki, ainult tolmupühkimise ajal. Kõrvale on Ka kuhjunud küünelaki pudelid, meik ja vahel isegi riided. Kummuti sisu on üsna sarnane. Kuigi sinna mahuvad ka õpikud ja muu huvitav kraam
õppis van Goghi töödest, kes oli fovistide suur eeskuju.Triigi loomingu tähtsamateks teosteks on Eesti haritlaste portreed. Detailide rohked ja väga realistlikud. Fovistid aga hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ha varjudega modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Triigi maastikuvisandid on koloriidilt raskepärased, vormilt kompaktsetele massidele üles ehitatud. Tema tööd on kuni sünguseni tumedad oma mustjasroheliste, tumesiniste ja raskete kivihallide toonidega. Ka motiivides on midagi karmi: domineerivad suurekroonilised puud, mille rasked oksad ulatuvad peaaegu maani, tüved on käänuliselt jämedad, lehestik varjurikas, loodus on endassesulgunud , peaaegu kusagil pole tunda inimese lähedust, ainult aegajalt paistab puude tagant mõni valge või punane maja. Fovistid arvasid aga, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal
· ,,Fondant" heleroosad õied (vt lisa 5); · ,,Gipsi Queen" oraanzikad või isegi lõheroosad õied , üsna harv ja kasvutingimuste suhtes nõudlik, kuid väga ilusa õievärviga sort (vt lisa 6); · ,,Hollyhoc" kompaktse kasvuga punane täidisõieline väga eksklusiivne, kuid kasvutingimuste suhtes nõudlik sort; 5 · ,,Jan Bos" punaseõieline (vt lisa 7); · ,,Ostra" tumesiniste suurte säravate õitega, vastupidav; · ,,Pink Pearl" tumeroosade säravate õitega (vt lisa 8); · ,,Purple Sensation" lillaõieline (vt lisa 9) Kasvatamine: õues kasvatamiseks sobivad hüatsindisordid ,,Amethyst" , ,,Blue Jacket" , ,,Hollyhock" ja ,,Woodstock" on ühtviisi kaunid nii peenardel kui ka potis. Lillesibulad tuleks istutada sügisel 10 cm sügavusele.
,,Kaagi" esimeses numbris, mis ilmus 1906.a. suvel. Tema karikatuurilooming on ühtlasi tema jätkuva revolutsioonilise meelsuse väljenduseks, mis kunstnikus pidevalt edasi kääris. Isikliku elu sündmused ei eraldanud Triiki kaaslastest. Kõik järgnevad aastad oli ta ikka koos teiste noorte kunstnikega. Triigi maastikuvisandid on koloriidilt raskepärased, vormilt kompaktsetele massidele üles ehitatud. Tema tööd on kuni sünguseni tumedad oma mustjasroheliste, tumesiniste ja raskete kivihallide toonidega. Ka motiivides on midagi karmi: domineerivad suurekroonilised puud, mille rasked oksad ulatuvad peaaegu maani, tüved on käänuliselt jämedad, lehestik varjurikas, loodus on endassesulgunud , peaaegu kusagil pole tunda inimese lähedust, ainult aegajalt paistab puude tagant mõni valge või punane maja.(,,Nikolai Triik"; lk 16-38). Nikolai Triigi looming langeb ühiskondliku arengu vastuoluderikkasse ja murrangulisse
xylosteum). Lubjarikastel parasniisketel või soostunud okas- ja lehtpuumetsades ning puisniitudel Lääne-, Põhja- ja Kesk-Eestis võib paiguti kohata meil looduslikult kasvavat sinakasmustade viljadega sinist kuslapuud (L. caerulea). Eestisse toodud u. 35 liigist on aedades sagedasemad roosade õite ja oranzpunaste viljadega tatari kuslapuu (L. tatarica), kollakate lõhnavate õite ja oranzikate viljade ning väänduva tüvega lõhnav kuslapuu (L. caprifolium), magushapude tumesiniste piklike söödavate viljadega söödav kuslapuu (L. caerulea var. edulis), mustade viljadega must kuslapuu (L. nigra) ning kokkukasvanud kahvatupunaste viljadega alpi kuslapuu (L. alpigena). · Vastakud, lühirootsulised, terveservalised lihtlehed võivad mõnel liigil olla aluselt kokkukasvanud. · Lehtede kaenlas paariti asetsevad nektaririkkad valged, kollased, roosad, violetsed või punased õied lõhnavad mõnel liigil tugevasti.
annaabi.ee 
