Looming On saanud mõjutusi Parmigianino ja hiljem Michelangelo loomingust. Arendas kunsti oma suunas,välja kõrgrenessanssi raamistikust. Püüdles naturalismi poole,taotles oma maalides dramaatilisuse ja liikumise poole,valmistaded ette teed barokile. Tintoretto asetab raskuspunkti pildi servale,nagu püüaks justkui vaataja pilku sundida viltu pildi sisse vaatama. Tintoretto maalide koloriidis valitsevad külmad tumesinakad toonid. Tema maalides on iseloomulik rahutu ja järsk joon. Ta on loonud figuuriderohkeid,dünaamilise ülesehituse ning järskude rakurssidega usuja antiikmütoloogiaainelisi kompositsioone. Ta on viljelenud ka portreemaale. Teosed "Püha Markuse ime" "Püha õhtusöömaaeg" "Veneetsia Scuola di San Rocco 56 suurt seinamaali" "VeneetsiaDoodzide palee maalid" "Paradiis" "Madonna lapse ja abiandjaga" Huvitavad faktid Jacopo ei loonud kunagi kellegagi lähedasi sõpussuhteid.
Lepavihtasid valmistati lammastele ja kitsedele talviseks lisasöödaks, noorte kuni 10 aastaste leppade tüvekoort ja alumiste okste võrseid koos lehtedega söövad lambad ja kitsed meelsasti suvelgi. Lepakoort, pungi, võrseid ja lehti tarvitavad toiduks vähesel määral põdrad, metskitsed ja koprad ning kuni sajakonna putukaliigi valmikud ja vastsed. Tavaliselt närivad lepalehti auklikuks hundpoi (Melasoma aenea) ning lepapoi (Agelastica alni) tumesinakad mardikad ja nende mustad vastsed. Leheservadesse süvendeid närivad mitmed mardikad kärsaklaste (Curculionidae) sugukonnast. Mõnemillimeetriseid punakaid pahkasid lepalehtede pealispinnal põhjustavad lepa-pahklesta (Phytoptus laevis) noored lestad, noortel kasvuhoos võrsetel ja tipmistel lehtedel elutsevad kogumikena lepa-lehekirbu (Psylla alni) vastsed, põhjustades võrsete ja lehtede kattumist hallika kirmega. Lepalehti rullivad kokku
annaabi.ee 
