› Energia 293 kJ (70 kcal) › Süsivesikud 18,59 g › Suhkrud 12,53 g › Kiudaineid 3,6 g › Rasv 0,19 g › Valk 0,58 g GUAJAAV Guajaav e. guave Pärineb Ameerika troopilistelt aladelt. Tänapäeval kasvatatakse Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Lääne-Indias, USA-s. Õhukese, helerohelise koorega muna või pirni meenutava kujuga, mis küpsedes muutuvad helekollaseks. Viljaliha värv varieerub valgest kuni tumeroosani. Seemned on söödavad. Vili on iseloomuliku hapukas-magusa lõhnaga. Maitseb nagu segu pirnist, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast. KASUTAMINE: Enim sobib toorelt söömiseks, kooritult ja tükeldatult. Sobib kasutamiseks moosides, jookides. Eriti sobilikud õuntega, näiteks õunakoogis või hoopis suhkru, sidrunimahla ja vahukoorega. Säilib lühikest aega. Vaata ka meie retseptikogu. Värskete guajaavide maitse on meeldivalt hapukas ja väga aromaatne
magusroogades, kokteilides ja punsides. Guajaav Kirjeldus Guajaav kasvab kuni 10 m kõrgusel paljuharulisel puul, mille kodumaa on Lõuna-Ameerikas, kuid mida kasvatatakse kõikides troopilises vööndis asuvates maades. Viljad on 4-10 cm suurused munaja või pirnja kujuga ning kaaluvad 25-50g. Väiksemaid sorte nimetatakse maasika- või kirssguajaavideks. Koore värv varieerub punase ja kollase vahel ja on kaetud kerge vahakirmega. ning viljaliha võib olla valge või lõheroosast tumeroosani ja sisaldab hulgaliselt seemneid. Viljad lõhnavad ülihästi ning neil on täidlane magus maitse (segu pirnist, küdooniast, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast). Säilitamine Ideaalne säilimistemperatuur on 8-10 kraadi ja selle juures säilib guajaav 3 nädalat. Kasutamine Guajaavi süüakse nii koorega kui ilma. Guajaavi on soovitav süüa toorena ja tal on oma koht ka puuviljatordi valmistamisel. Kasuta tükeldatuna salatites ja magustoitudes. Guajaavi võib kasutada
Seemnetes leidub veel naissuguhormoonile östrogeenile analoogse toimega ühendit.Seega on seos viljatuse raviga granaatõunal tõesti olemas. Eriti suure väärtusega on mahl, milles on palju nii suhkruid (glükoosi, fruktoosi, sahharoosi), orgaanilisi happeid kui ka parkaineid. Raviks on seda kasutatud juba aastatuhandeid. Guajaav - Õhukese, helerohelise koorega muna või pirni meenutava kujuga, mis küpsedes muutuvad helekollaseks. Viljaliha värv varieerub valgest kuni tumeroosani. Seemned on söödavad. Vili on iseloomuliku hapukas-magusa lõhnaga. Maitseb nagu segu pirnist, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast. Sisaldab A, B ning C vitamiine (kuulub enim C vitamiini sisaldavate viljade hulka, valminud viljades isegi ligi 900 mg%), rauda, kaltsiumit, fosforit. Hurmaa - Hurmaal on mitu sünonüümi, mis viitavad ühtlasi tema päritolule (Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina). Hurmaa vili on botaaniliselt mari, mis kasvab kõrgetel põõsastel või 3-15 m kõrgustel puudel
annaabi.ee 
