iluõunapuu, Liset, Red Sentinel, Rudolph, Profusion o Kasvutingimused: Eelistavad kasvada valgusküllases kasvukohas. Pinnas lubjarikas ja vett hästi läbilaskev. Istutamisel vahekaugus 4 m. o Suurus: 2-8 m kõrguseks. o Lehed: Lehed võivad olla rohelised, purpursed või punased. o Viljad: Pisikesed, värvus kollased ja punased. Õunu on palju, aga pole söödavad. Püsivad puudel kuni jõuludeni Red Sentinel Professor August Vaga o Õied: valged kuni tumeroosad o Rahvapärimus: Õunapuu lehti, õisi, koort kasutasid vanad eestlased erinevate haiguste korral nagu põletikud, mädanikud, soolatüükad, külmetushaigused, peavalu. o Eedeni aia keelatud vili, Veenuse võrdkuju- armastuse sümbol. Skandinaavia jumalanna Idunn kuldsete õunte hoidja. Õun märklauana- Wilhelm Tell, Trooja sõda, Isaac Newton. o Seni vanimad kivistunud õunad on leitud Çatal Hüyükis Anatoolias, mis pärinevad aastast 6500 eKr.
Viljaks kupar, seemned kolmetahulised, tiivutud. [6, 9] Veigelad on kõik õitsedes dekoratiivsed, nii ka see liik. Armastab päikesepaistelist parasniisket ja viljaka mullaga kasvukohta. Kasutatakse üksikasetuses või väiksemate gruppidena. [9] Sordid: · 'Alba' õied algul valged, õitsemise lõpul heleroosad; · 'Korea' mägedest 1600-1700 m kõrguselt loodusest leitud; keskmisekasvuline, laiuv ja tihedavõrseline põõsas; lehed tumerohelised, paksud, õied tumeroosad; · 'Purpurea' ('FoliisPurpureis') madal põõsas, lehed pruunikaspunased; õied tumeroosad; · 'Variegata' lehed kollakasvalkjate servadega; õied sügavroosa värvusega; · 'Venusta' lehed väiksemad kui põhiliigil ja peaaegu paljad; õied tihedates kimpudes piki võrset, torujad, purpurroosad heledama servaga, kupar lühike, paljas; · 'Versicolor' väike kuni keskmisekasvuline põõsas, õied algul kreemikasvalged, hiljem punased;
Astilbe chinensis · Palju erinevaid sorte. · Kõrgus 40-50 cm. · Roosakad, lillakaspunased kuni tumepunased õied. Õitseb juunist septembrini. · Poolvari kuni vari. · Parasniiske, vett läbilaskev pinnas. · Vähenõudlik, sobib kasutada madalaks hekiks. Hokkaido kukehari Sedum cauticolum Hokkaido kukehari Sedum cauticolum · Mõned sordid: `Lidakenze', 'Ruby Glow' · Roomavate vartega pinnakattetaim · Kõrgus kuni 15 cm. · Õied tumeroosad ning õitseb juulist septembrini. · Kasvukoht päikeseline. · Kuivem, toitainetevaesem aiamuld või liivmuld. Niiskuspelglik. · Kiviktaimla, lillepeenrad. Hosta Hosta Hosta Hosta · Väga palju erinevaid sorte. · Lehtdekoratiivne taim. Väga erinevaid värve ja lehti. · Kõrgus 30-90 cm. · Õied on valged või roosakad. · Meeldib poolvari kuni vari. · Toitaineterikas, parasniiske muld. · Varjulisemad püsilillepeenrad, veekogu kaldad
html Monarda (Monarda) Pärit Põhja-Ameerikast, 30-120 cm tugevad, püstised, neljakandilised varred, huulõieliste sugukond, levivad pikkamisi võsunditega, tihe puhmik, Kasvukoht viljakas, rammus, pigem niiske, liivasem Valgusnõudlik, sobib täispäike kuni poolvari Õitseb juuli- september. Õied pisikesed, koondunud 10 cm läbimöödeuga õisikusse, mille all arlekiinikrae, olenevalt sordist hele-, ere- või tumelillad; õrn-, neoon- ja tumeroosad; hele-, vaarik-, sarlak-, mahagon- ja tumepunased; kollased või valged, õitseb juulist-septembrini, lehtedest ja õitest saab virgutavat teed Paljundamine alles siis, kui puhmas keskelt hõre kaeva välja ja jaga taimed, puhmikute jagamine ja pistikute Istutada kokku pävealiiliate, kaukaasia tähtpea, laigulise- ja aed- leeklille-, eriline õnnehein, harilikud kukesabad, suureõieline kellukas, mailased ning hallide lehtedega nagu kolmeroodne
viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast Viljad juuni lõpust kuni augustini Õitsemisaeg Kasvukoht: kasvab ka varjus, kuid täisvalguse käes õitseb rohkem valgus põuakindel niiskus vähenõudlik muld haljasaladel üksikpõõsana või rühmiti, samuti kasutada vabakujulise hekina Kasutamine ´Anthony Waterer´- tumeroosad õied, ´Froebelii´- sügavroosad õied, ´Firelight´- lehed roosteoranzid, hiljem erkkollased Sordid talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu väga levinud haljastuses, aretatud mitmeid vorme Märkused LÄIKIV TUHKPUU Taga-Baikalimaa ja Kirde-Hiina Päritolu 1-5-3 m Kõrgus püstine, vabalt kasvades kaarduvate okstega põõsas Kasvukuju
pruunikaspunane. Õied purpurpunased. Õitseb juulis-augustis. Spiraea japonica 'Crispa' lehed sügavalt saagja servaga. Õied tumepunased. Õitseb juulis- augustis. Spiraea japonica 'Froebelii' puhkevad lehed rohekaspunased, suvel tumerohelised, sügisvärv pruunikaspunane. Õied purpurpunased. Õitseb juulis-augustis. Spiraea japonica 'Green Carpet' väikeste, kuni 1 cm pikkuste õrnade lehtedega pinnakatja, kõrgus kuni 0,2 m. Õied väikesed, tumeroosad. Õitseb juulis-augustis. Spiraea japonica 'Golden Carpet' väikeste, kuni 1 cm pikkuste õrnade helekollaste lehtedega pinnakatja, kõrgus kuni 0,1 m. Õied väikesed, tumeroosad. Õitseb juulis-augustis. Kollane lehevärvus on kõige intensiivsem päiksepaistelisel kasvukohal ja see kehtib kõigi jaapani enela kollaselehiste sortide kohta. Spiraea japonica 'Goldflame' lehed puhkedes oranzikaskollased, suve algul kuldkollased, hiljem rohekaskollased
rakkude arvu kahekordistumisele populatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. o Müksobakteritel on elutsükkel, mille üheks osaks on viljakeha teke. Viljakeha võib vaadelda kui puhkavat kolooniat. Viljakeha koosneb limast ja selles paiknevatest müksospooridest. o Klamüüdiad levivad ka sugulisel teel. Nakkavaks vormiks on paksukestalised elementaarkehad (tumeroosad), mis tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks (heleroosad). Jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes.
4.16.1. Kirjeldus Jaapani enelas (spireaea japonica) on püstiste okstega kuni 1 meetri kõrgune kausja- või kerakujuga põõsas, mis kuulub enelate perekonda (Spireaea). Eestis looduslikult ei kasva kuid looduslikult levib Jaapanis, Koreas ja Hiinas. Ta lehed on piklikmunajad kuni elliptilised, kiilja alusega, 57 cm pikad, kuni 2 cm laiad ja kahelissaagja servaga. Kevadel on lehed punakates toonides, suvel rohelised, alt sinakad ja sügisel erekollased kuni purpursed. Õied on hele- kuni tumeroosad ja asuvad sama aasta võrsete tippudes suhteliselt laiades lamedais kännasjais õisikuis. Jaapani enelas õitseb 45 päeva juulis- augustis, suured õisikud puhkevad noorte võrsete tippudes. Jaapani enelas talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu väga levinud haljastuses, temast on aretatud mitmeid eri värvi õite ja lehestikuga sorte. 4.16.2. Hooldus Jaapani enelas on vähenõudlik ja talub hästi pügamist. Talvel võivad külmuda oksad,
Kagu-Euroopast üle Lääne-Siberi kuni Ida-Siberini, ulatudes ka Kesk-Aasiasse. Eluiga 60....80 aastat. Võrsed: hallikaspruunid, seest õõnsad, paljad, pungad koonilised, seriaalsed. Lehed: piklikmunajad kuni lantsetjad, 3...6 x 1,5...3 cm, lehealus sirge kuni veidi südajas, pealt tumerohelised, alt heledamad, mõlemalt küljelt paljad, leheroots kuni 0,5 cm pikk. Õied: paarikaupa 1...2 cm pikkustel õisikuraagudel lehtede kaenaldes, kuni 2 cm laiad, valged kuni tumeroosad, V-VI. Viljad: kahekaupa, kerajad, helepunased kuni harva kollased, tihti omavahel kokkukasvanud, nõrgalt mürgised, VII-VIII. Kuslapuudest kindlasti üks enamkasutatud liike, alates vanade mõisaparkide haljastuses kuni linnade haljasaladeni. Vähenõudlik kasvutingimuste suhtes, eelistades siiski päikeselist kasvukohta. Sobib nii vabakujulisteks kui pügatavateks hekkideks, lausistutusteks ja üksikpõõsastena. Talub
Siberini, ulatudes ka Kesk-Aasiasse. Eluiga 60....80 aastat. Tsoon IV. 1752. Tunnused: Võrsed: hallikaspruunid, seest õõnsad, paljad, pungad koonilised, seriaalsed. Lehed: piklikmunajad kuni lantsetjad, 3...6 x 1,5...3 cm, lehealus sirge kuni veidi südajas, pealt tumerohelised, alt heledamad, mõlemalt küljelt paljad, leheroots kuni 0,5 cm pikk. Õied: paarikaupa 1...2 cm pikkustel õisikuraagudel lehtede kaenaldes, kuni 2 cm laiad, valged kuni tumeroosad, V-VI. Viljad: kahekaupa, kerajad, helepunased kuni harva kollased, tihti omavahel kokkukasvanud, nõrgalt mürgised, VII-VIII. Kuslapuudest kindlasti üks enamkasutatud liike, alates vanade mõisaparkide haljastuses kuni linnade haljasaladeni. Vähenõudlik kasvutingimuste suhtes, eelistades siiski päikeselist kasvukohta. Sobib nii vabakujulisteks kui pügatavateks hekkideks, lausistutusteks ja üksikpõõsastena
annaabi.ee 
