Mitte mingil juhul ei tohi kaks kohtunikku olla ühest riigist. Kohtunik ei või täita ametikohustusi sellel matsil, kus matil on temaga samast riigist pärit maadleja. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel rakendatakse ka inspektorkontrolli, kes ei sekku kohtumise käiku, kuid võrdse heitluse puhul peab aru vanemkohtunikuga ja tulemus kuulutatakse välja nende üksmeelele jõudmisel. Kohtunikud kannavad tumesinist pintsakut, tumehalle pükse, helesinist triiksärki ja kollast lipsu. Pintsaku nööpidel on FILA embleem. Pintsaku rinnal kannab kohtunik FILA logoga embleemi. Rahvusvaheliselt on kõik kohtunikud jagatud nelja kategooriasse, kuid olümpiamängudel tohivad arbiitriks olla vaid need, kel on kõrgeim, Olümpiakategooria. KOHTUMISE PIKKUS Kohtumine kestab nii juunioridel kui ka täiskasvanutel kaks perioodi, kummagi pikkus on kaks minutit. Perioodidevaheline puhkeaeg ei tohi kesta üle 30 sekundi
mille järgi manipulaatorit liigutama hakkatakse. Hoides all nuppu STEP/MOVE ja vajutades telgede ja pöördenurkade tähistega tähistatud nuppe saab liigutada manipulaatorit. Kiiruse muutmiseks on nupud FORWARD ja BACKWARD. MENU nupuga pääseb menüüsse, kus on võimalik programmeerida(TEACH), koodi 29 kontrollida(RUN) ja muid funktsioone kasutada. Menüüs liikumiseks kasutatakse tumehalle nooltega nuppe, mis asuvad puldi nupustikul paremal. Joonis 10. Mitsubishi CR1-571 30 2.4. KUKA 2.4.1. Eesmärk Programmeerida Pisa torni sarnane torn erinevatest silindritest. Tutvuda KUKA juhtimise ja programmeerimise ning KRL programmeerimiskeelega. 2.4.2. Eskiis Joonis 11. Roboti KUKA eskiis 2.4.3. Seadme töökirjeldus Seadme käivitamisel on manipulaator algasendis. KUKA Teach board-ilt pannakse
valgustatuse korral. Hanetõud Hiina haned Neid tuntakse ka kügar-, kühmnokk-, trompet- ja honkongi hanedena. Otsmikul on suur kügar, mis emashanedel on tavaliselt väiksem kui isashanedel. Kael on väga pikk, luigekaelataoline, saba hoidub veidi üles. Kere on ümar, munakujuline, keskmise pikkusega, kompaktne, hoidub eest veidi üles. Rind on ümar, jalad keskmise pikkusega. Sulestiku värvuselt eristatakse tumehalle, pruune ja valgeid teisendeid. Rohkem on levinud pruun teisend. Sulestik on sellel teisendil seljal ja külgedel ¨okolaadpruun. Hiina hanele on iseloomulik pruun jutt kaelal. See jääb püsima ka ristanditel. Valgetel teisenditel jookseb kaelaharjast seljale hallikas jutt. Hiina haned on elava loomuga. Söövad meelsasti karjamaasööta. Nende eluskaal on 4,5-5,5 kg, toodang 50-70 muna keskmise massiga 140-160 g. Noorlinnud kaaluvad 60...70 päevaselt 3...3,5 kg
annaabi.ee 
