keevituskohas olema nõuetekohane ventilatsioon, mis garanteeriks sobiva õhuvahetuse. Normide järgi peaks ventilatsiooni tootlikkus olema 1000 m³/h. UV ja infrapuna kiirgus Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt ultraviolett- ja infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Seetõttu on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Kaitseklaaside või elementide tumedused on jagatud 15 klassi ja tähistatakse numbritega. Kaitseklaasi tumedusaste valitakse olenevalt keevitusprotsessist ja voolutugevusest.
keevitaja vooluallika tühijooksupinge alla. Tühijooksupingest põhjustatud vool käest- kätte või käest-jalga on inimesele ohtlik. Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt ultraviolett- ja infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Seetõttu on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Keevitamisel tekib nn keevitussuits, mis sisaldab tervisele kahjulikke ühendeid, metalliaurusid ja gaase. Nende kahjulikkus sõltub keevitatavast materjalist, lisamaterjalist ja kasutatud keevitusprotsessist, seetõttu peab keevituskohas olema nõuetekohane ventilatsioon, mis garanteeriks sobiva õhuvahetuse. Normide järgi peaks ventilatsiooni tootlikkus olema 1000 m³/h.
teistele keevituskohal töötajatele. Suurim ohutegur keevitamisel on tuleoht. Keevitaja peab veenduma et 5-10 meetri ümbruses poleks kergesti süttivaid materjale ja lisaks peab olema keevitus tööde juures kaks kuuekilogrammist tulekustutit või ämbri täis vett lisaks on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Käte kaitseks kuumade pritsmete eest tuleks kindlasti kanda spetsiaalseid keevitajate tarbeks toodetud nahkkindaid. Üldine Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sula lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Keevitamisel moodustub kahe liidetava detaili vahele
mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Sellepärast on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Keevitamisel tekkiva UV ja infrapunakiirguse leviku tõkestamiseks tuleb keevitaja töökoht eraldada ülejäänud ruumist mittesüttivate seintega või vastavate UV- kaitse keevituskardinatega Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Kaitseklaaside või elementide tumedused on jagatud 15 klassi ja tähistatakse numbritega. Kaitseklaasi tumedusaste valitakse olenevalt keevitusprotsessist ja voolutugevusest. Käte kaitseks kiirguse ja kuumade pritsmete eest tuleks kindlasti kanda spetsiaalseid keevitajate tarbeks toodetud nahkkindaid.
tulevad ebatäpsed. Lisaks võib sellise väära metoodika kasutamise korral mõõteseadme rikkuda. Mõõtmine toimub kahes osas: 4 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 1. Uurige valguse neeldumist värvikaardil, kus on antud erinevad värvused erinevate tumedusastmetega. Mõõtmiste käigus vaadelge erinevaid värvusi, millel on sama tumedusaste (märgitud %). Esimene mõõtmine viige läbi ajahetkel t = 0 s. Esimese mõõtmise ajal mõõtke ära kõikide uuritavate pindade algtemperatuurid. Seejärel registreerige ettenähtud ajavahemike järel üksiku värviruudu (nt punase) temperatuurid. Seejärel laske pindadel jahtuda algtemperatuurini, enne uue värvuse juurde liikumist. Korrake mõõtmisi järgmiste värvidega. Tulemused märkida tabelisse 2
Kindlasti vältida mõõtmist üle hõõglambi, sest sellisel juhul kuumutab hõõglamp termomeetrit ning näidud tulevad ebatäpsed. Lisaks võib sellise väära metoodika kasutamise korral mõõteseadme rikkuda. Mõõtmine toimub kahes osas: Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 1. Uurige valguse neeldumist värvikaardil, kus on antud erinevad värvused erinevate tumedusastmetega. Mõõtmiste käigus vaadelge erinevaid värvusi, millel on sama tumedusaste (märgitud %). Esimene mõõtmine viige läbi ajahetkel t = 0 s. Esimese mõõtmise ajal mõõtke ära kõikide uuritavate pindade algtemperatuurid. Seejärel registreerige ettenähtud ajavahemike järel üksiku värviruudu (nt punase) temperatuurid. Seejärel laske pindadel jahtuda algtemperatuurini, enne uue värvuse juurde liikumist. Korrake mõõtmisi järgmiste värvidega. Tulemused märkida tabelisse 2. 2
Mõõta igal pinnal võimalikult samas punktis kogu mõõteseeria jooksul. Kindlasti vältida mõõtmist üle hõõglambi, sest sellisel juhul kuumutab hõõglamp termomeetrit ning näidud tulevad ebatäpsed. Lisaks võib sellise väära metoodika kasutamise korral mõõteseadme rikkuda. Mõõtmine toimub kahes osas: 1. Uurige valguse neeldumist värvikaardil, kus on antud erinevad värvused erinevate tumedusastmetega. Mõõtmiste käigus vaadelge erinevaid värvusi, millel on sama tumedusaste (märgitud %). Esimene mõõtmine viige läbi ajahetkel t = 0 s. Esimese mõõtmise ajal mõõtke ära kõikide uuritavate pindade algtemperatuurid. Seejärel registreerige ettenähtud ajavahemike järel üksiku värviruudu (nt punase) temperatuurid. Seejärel laske pindadel jahtuda algtemperatuurini, enne uue värvuse juurde liikumist. Korrake mõõtmisi järgmiste värvidega
annaabi.ee 
