2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus
kuulnud. Nimede tundmatusele vastas paraku ka tulemuste tase, eriti
jooksualadel puudusid n-ö maailma mõistes staarid pea täielikult. Hüpetes ja
heidetes oli olukord hoopis teine, nii mõnelgi alal tähendab Euroopa tipp ka
maailma absoluutset tippu.
Ehk peitub siin suur osa tõest täiesti väites, mille üks Eesti spordiajakirjanik
EM-il välja ütles. Paljudel riikidel on jooksude peale mõttetu panustada, sest
maailma tippkonkurentsis on tumedanahalistega koos võisteldes väga vähe
lootust läbi lüüa ja nii panustataksegi rohkem väljakualadele. Samas on
neidsamu Euroopa meistrivõistlusi valgenahalistele jooksjatele väga vaja, et
leida motivatsiooni tipptasemel treenimiseks. Meenutame kas või Pavel
Loskutovi nelja aasta tagust hõbemedalivõitu või sellelt EM-ilt meeste 10 000
meetri jooksus ilusa lõpuspurdiga võitnud sakslast Jan Fitchenit. EM on suur
võimalus ka Eesti kergejõustiklastele, kahju, et seda ära ei kasutatud. Eelmise