See võib viidata võimu võimalikule ebaproportsionaalsele jaotumisele peres, kuna peresiseste võimusuhete üheks aluskomponendiks on majanduslikud ressursid (vt nt Steinmetz et al. 1990). Statistikaameti uuring kinnitab, et mehed on Eesti peredes suuremad tulutoojad kui naised. Monitooringusse kaasatud 1574-aastastest meestest enam kui kolm neljandikku (78%) väitsid, et nemad on leibkonnas suurima sissetuleku saajad, naistest määratles ennast peamise tulutoojana iga teine (51%). Ennast perekonna suurima sissetuleku saajateks pidavate naiste üsna suur osatähtsus tuleneb sellest, et suhteliselt suur osa nimetatud vanuses naistest elab ilma partnerita (üksikud, lahutatud ja lesed). Uurimusest selgus, et haridus mõjutab pere suurima sissetuleku saajate jaotust abielus ja vabaabielus elavate naiste ja meeste seas. Mida kõrgem on meeste haridustase, seda suurem on tõenäosus, et nad on pere suurima sissetuleku saajad.
valitseja siis, kui võõrast raha rohkuses jagada ning sõjalisel ning valitsuslikul kasul raha (erinevatest allikatest) kulutada. 3. Kuidas käsitleb Machiavelli hirmu kui võimu instrumendi rolli valitseja tegevuses? Hirm on käsitletud kui vahend, mille valitseja ise loob. See ongi armastatuse ja hirmuvalitsuse vahe. Armastust valivad alamad ise, hirmu dikteerib ülem. Julmus ja hirm töötab Machiavelli sõnul parema lepitajana ning tulevikus tulutoojana kui armastatus. Vaenupoolte ühine hirm suurema hirmutekitaja, kui nende probleemi üle, ühendab pooli teineteise kasuks töötama ning otsima võimalusi liituda. Sellest arutlusest võis välja lugeda nii mõnegi sõja, nii mõnegi konflikti algmed, armastatu reetmised. Eks hirmuvalitsus ole paljuski psühholoogiline ning isegi jutud valitseja ,,vägitegudest" olid tugevaks kallutajaks rahva allutatavuse poole. Kindlasti osad nendest tegudest olid ka reaalsed ning kõigile teada
annaabi.ee 
