Globaliseerumise mõõtmine: Indeks koosneb osaindeksitest Majanduslik intregratsioon Tehnoloogia arengutase Isiklikud kontaktid Poliitiline tegevus Globaliseerumise head ja halvad küljed Plussid Miinused Soodustab kaubavahetust Töötajate kasvav ekspluateerimine madala Globaalne kultuuriline areng tulutasemega riikides Kauplemine paljude riikidega Farmerite tulude kasv vs näljahäda Odavam rahvusvaheline transport Keskkonnamõjud vaestes riikides Majandusliku avatuse kasv Sotsiaalsed rahutused Riigiülesed kaubanduskokkulepped Elatustaseme kasv suurendab nõudlikkust Madalamad ärikulud Multinatsionaalsete korporatsioonide tekkimine Globaalse kommunikatsiooni areng Soodustab migratsiooni
7. Kiirem ja odavam kommunikatsioon. 8. Teaduslikkus globaalprobleemidest. 9. Rahvusvaheline turism 10. Soodustab migratsiooni. KT: Globaliseerumisega kaasnevad hüved. Ettevõtetele: 1. Odavamad ressursid (sh tööjõud) 2. Uued sihtturud - suurem kasum. Riikidele: 1. Koostöö teiste riikidega 2. SKO kasv Tarbijatele: 1. Laiem kaupade valik 2.Elatustaseme tõus 3. Rohkem töökohti. Negatiivsed aspektid: 1. Töötajate kasvav ekspluateerimine madala tulutasemega riikides. 2. Keskkonnamõjud vaestes riikides. 3. Sotsiaalsed rahutused. Majanduslik üleilmastumine 1.Kaupade, teenuste vool üle piiride. Suurimad kauplejad: Hiina, USA, Saksamaa KÕige tähtsamad: veo-, reisi-, finants-, sideteenused. 2. Raha ringlemine üle maailma a) investeeringute tegemine rikastesse riikidesse. b) Aafrikas investeeringud nafta 3. Tööjõu liikumine üle piiride. 4. Rahvusvahelised korporatsioonid a) nende arv on suurenenud
Tööstusühiskonnas oli esmatähtis roll hankival ja töötleval tööstusel, mis kasutasid rohkearvulist kekspärase haridustasemega tööjõudu. Nüüd asendati suur osa töölisi masinate ja robotitega. Hakati tähtsustama haridust ja teadmisi. Muutused: 1) Omandisuhted kujunesid märksa mitmekesisemaks- enam ei saanud enam tõmmata lihtsat ja selget piiri kapitaliste-omanike ning palgatööliste-mitteomanike vahel. 2) Erineva tulutasemega inimeste elustiil lähenes. Kõik see vähendas ühiskonnas klasside ja gruppide sotsiaalset vastasseisu. 1.6 Modernism ja postmodenrism kui XX saj sotsiaalfilosoofilised teooriad Modernismi põhijooned: progress, areng, emantsipatsioon, avanhard, vaimuvalgus. Modernism on optimistlik elufilosoofia ning tulevikku suunatud filosoofia. Metropolides kasvas välja moderne elustiil, mis surub peale kainuse, ratsionaalsuse, punktuaalsuse, pideva kalkuleerimise. Intellekt
(majanduse tertsiaalne sektor) Muutused klassistruktuuris 1. Muutub omandi roll. Tootmise juhtimine läheb omanikelt palgalistele ärikorraldajatele (mänedzerid). Tegevjuhtide mõju suurenemine vähendab omaniku rolli nii ettevõttes kui ühiskonnas tervikuna. Täpsustub keskklassi mõiste: kõrge kvalifikatsiooni ja kindla ning piisava sissetulekuga inimesed, ametnikud, õpetajad, arstid, juristid jt. Keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. 2. Vahe erineva tulutasemega inimeste elustiilides vähenenud. 3. Ühiskonna klasside ja gruppide vastasseis vähenenud Ühiskonna arengu etapid,nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. a) industriaalühiskond - algab tööstuspöördega (18. saj. lõpp -19.saj. algus), mis seisnes üleminekule vabrikutootmisele. ratsionaalsus,pürokraatia tugvenemine, inimestel tekib tööaeg ja vabaaeg. majanduses oli esikohal. majanduses tähendas üleminekut valdavalt
rahvusvahelistest probleemidest. Globaliseerumine soodustab ka migratsiooni alaline elamaasumine teise riiki, (ajutine) töötamine või õppimine teises riigis, rahvusvaheline turism. Ning veel üks tegur mis soodustab globaliseerumist on kultuuri arenemine kultuurivahetus (import, eksport), globaalne reklaamturg. (Parts, E. 2012) 1.2. GLOBALISEERUMISE NEGATIIVSED ASPEKTID Töötajate kasvav ekspluateerimine madala tulutasemega riikides MNC-d, kus on minimaalne palk, pikad tööpäevad, halvad töötingimused aga müügihind on kõrge. Teiseks, farmerite tulude kasv versus näljahäda vaese riigi farmerid müüvad toodangu kõrgema hinna ees rikastesse riikidesse, kuid nälgivad need kes on väiksema maksevõimega. (Parts, E. 2012) Keskkonnamõjud vaestes riikides MNS-de keskkonnavaenulikud tootmisviisid, kuna vaestes
Kuid kui suureks saab pidada äriühingu poolt loodud lisandväärtust? a) 3 000 eurot b) 5 000 eurot c) 8 000 eurot 5. Kui Eesti äriühing ekspordib kaupa väärtuses 50 000 eurot Hiinasse, siis kas ta peab tasuma riigile selle tehingu pealt käibemaksu? a) jah, peab tasuma 10 000 eurot, kuid ta saab selle hiljem tagasi b) ei pea, maksumäär on 0% c) ei pea, see on maksuvaba käive 6. Keskmine maksumäär füüsilise isiku tulu maksustamisel Eestis a) on 20% b) on erineva tulutasemega isikute jaoks erinev c) on suurem kui 20% 7. Teie brutopalk on 1 200 eurot kuus. Kas Eesti maksuseaduste kohaselt ühe kuu tulumaksukohustuse arvutamiseks tuleb leida a) 20% brutopalgast ehk 1 200 eurost b) 20% brutopalgast, millest on maha lahutatud tulumaksuvaba miinimum (ühe kuu kohta) c) 20% brutopalgast, millest on maha lahutatud nii tulumaksuvaba miinimum (ühe kuu kohta) kui ka töötaja töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse 8
kasutamine on saanud peamiseks edu aluseks nii majanduses kui muudel elualadel. Info valdamine on võrdne kapitali valdamisega. See tähendab, et kasvab kõrghariduse tähtsus - kui tööstusühiskonna eesmärgiks oli võimalikult suure kaubahulga tootmine, siis postindustriaalne ühiskond on tarbimisühiskond - üleminek ekstensiivselt intensiivsele tööjõukasutamisele - vajadus teistsuguse tööjõu järele, kes ise oskab otsuseid teha - linn ja maa elustiilide lähenemine, erineva tulutasemega inimeste elustiili lähenemine, - iseloomulik tugeva keskklassi kujunemine - massikultuur subkultuuristub Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform
arvel. Muutused klassistruktuuris o Muutub omandi roll. Tootmise juhtimine läheb omanikelt palgalistele ärikorraldajatele (mänedzerid). Tegevjuhtide mõju suurenemine vähendab omaniku rolli nii ettevõttes kui ühiskonnas tervikuna. Täpsustub keskklassi mõiste: kõrge kvalifikatsiooni ja kindla ning piisava sissetulekuga inimesed, ametnikud, õpetajad, arstid, juristid jt. Keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. o Vahe erineva tulutasemega inimeste elustiilides vähenenud. o Ühiskonna klasside ja gruppide vastasseis vähenenud Postindustriaalne tööstusjärgne teenindusühiskond. o Teenindussektori kiire kasv hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Insener-tehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal tööjõus. o Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Vajatakse haritud spetsialiste. Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine.
Furtado (1920-2004) • Hilisematest: • Daron Acemoglu ( s. 1967); Ha-Joon Chang (s. 1963) • Suured ideoloogilised vaidlused teemal: kas majandusarengu mudel on lineaarne ja kas kehvemate majandustega maad peavad dubleerima arenenud läänemaade arengurada • Arenguökonoomika (development economics) on distsipliin, mis tegeleb madala tulutasemega maade arengu majanduslike aspektidega.Võrreldes teiste majandusteaduse harudega pöörab suurt tähelepanu majandustruktuuri ümberkujundamise, majandusarengu sotsiaalsete eelduste (haridus, tervis) ja majanduse ja poliitika seostele (majanduslik sõltuvus, sõltumatus). Riigisotsialismist väljunud maade turumajandustumist ja teistele turumajandusmaadele järelejõudmist tavaliselt arenguökonoomika raames ei käsitleta
kasutamine on saanud peamiseks edu aluseks nii majanduses kui muudel elualadel. Info valdamine on võrdne kapitali valdamisega. See tähendab, et kasvab kõrghariduse tähtsus - kui tööstusühiskonna eesmärgiks oli võimalikult suure kaubahulga tootmine, siis postindustriaalne ühiskond on tarbimisühiskond - üleminek ekstensiivselt intensiivsele tööjõukasutamisele - vajadus teistsuguse tööjõu järele, kes ise oskab otsuseid teha - linn ja maa elustiilide lähenemine, erineva tulutasemega inimeste elustiili lähenemine, - iseloomulik tugeva keskklassi kujunemine - massikultuur subkultuuristub Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform
Ühtlasema jaotuse korral tarbiksid vaesed investeeringuteks vajalikud ressursid lihtsalt ära. 29 Riigi keskmise tulutaseme ja tulujaotuse ebavõrdsuse vahelise U-kujuise seose (algul tulujaotuse ebavõrdsus suureneb, siis väheneb) põhjuseks peetakse arenguga kaasnevaid struktuurseid muutusi majanduses: Arengu varajases faasis suurendab ebavõrdsust rahvastiku suundumine madala tulutasemega traditsioonilisest sektorist kiiresti kasvavasse kõrge tulutasemega kaasaegsesse sektorisse. Kuni kaasaegne sektor on traditsioonilisega võrreldes väike, saavad kõrgemat tulu vaid vähesed ning ebavõrdsus ühiskonnas paratamatult kasvab. Lisaks on sektorisisesed tuluerinevused kaasaegses harus reeglina suuremad kui traditsioonilises harus. Arengutaseme tõustes rahvastiku kasv reeglina aeglustub