looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. Tulundusmetsad: Metsad, kus on lubatud kõik metsa kasutamise viisid, millest peamiseks on majandusliku tulu saamine. Tulundusmetsades on lubatud kõik raievõtted. Seejuures ei tohi ära unustada Metsaseadusega kehtestatud ning sellest tulenevaid piiranguid, nagu lankide piirlaiused ja suurused, liitumisajad uuendamise tähtajad, hooldusraiete väljaraie mahud jt. Metsade pindala on arenenud maades suurenenud, arengumaades vähenenud. Maailma metsavarud kahanevad Metsade funktsioonid: 1. Tootlik mets 2. Vee ja mulla kaitseks 3. Loodusliku mitmekesisuse kaitseks 4. Sotsiaalsed eesmärgid 5. Erinevad funktsioonid 6. Muud
Näiteks on vaja pärast suuri torme, kui ulatuslikel metsaaladel on puud ümber heidetud või tormi murtud, mets koristada. Putukkahjustuste puhul võib eesmärgiks olla kahjustuskolde likvideerimine. Enne sanitaar-lageraiet tehakse metsakaitseline ekspertiis, mille alusel raie käib. Üldiselt võetakse sanitaarraie ette vastavalt vajadusele ning peamiselt vanemates puistutes, raiudes ära näiteks kahjurite massilist paljunemist soodustavad puud. Laasimine Laasimisega saab tulundusmetsades parandada puidu kvaliteediomadusi. Okste eemaldamisega tüvelt suurendatakse oksavaba puidu osakaalu. Metsaomanikel oleks otstarbekas laasida kvaliteetseid puistuid, millel on potentsiaal kasvatada hinnalist puitu. Puudel peaks olema n-ö looduslikud eeldused ja sobiv vanus, mis tagaksid tööde optimaalse maksumuse ning puistu kvaliteedi tõusu. Üldiselt laasitakse kõiki puuliike, peamiselt aga mändi, kõne alla võib tulla ka kuuse, kase ja sanglepa laasimine.
puuduvad sellekohased uurimistulemused, ei ole võimalik anda Euroopa-ülest hinnangut pinnasesse salvestunud süsiniku osakaalu kohta. Süsiniku sidumise seisukohast on tulundusmetsa ja loodusliku metsa vahel oluline erinevus: looduslikud metsad on oma ,,lõplikus olekus" kliimakaitse seisukohalt ehtsad süsinikuvaramud, kus leiab võrdselt aset süsiniku sidumine (tänu biomassi kasvamisele) ja eraldumine (tänu biomassi lagunemisele). Samas tekivad tulundusmetsades tänu metsaraiele pidevalt uued ja täiendavad võimalused süsiniku sidumiseks. EMSK peab väga oluliseks rõhutada, et komitee ei taha öelda seda, nagu tuleks tulundusmetsi pidada seepärast looduslikest metsadest väärtuslikumaks.(1) 10 Oluline on uurida Euroopa metsade kasutus- ja ülestöötamispotentsiaali süsiniku sidumise, metsa bioenergia tootmise ning puittoodetesse talletuva süsinikuringe mõistmiseks ja hindamiseks
Sellele eelnes aastatel 19931996 riigimetsas läbiviidud põlismetsade inventuur, mida täiendas Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekti inventuur aastail 19962001. Viimatinimetatud projekt oli seadnud eesmärgiks saada ülevaade Eesti metsade looduskaitselistest väärtustest ja arendada edasi rangelt kaitstavate metsade võrgustikku. Isegi juhul, kui riigimetsa haldajad on valmis looma suuremaid looduskaitsealasid ja tagama samal ajal vääriselupaikade kaitse tulundusmetsades, on äärmiselt vajalik tõsta rohkem kui 45 000 Eesti erametsaomaniku teadlikkust loodusväärtuste kaitse kohta. Vääriselupaikade ühisprojekti loomise ajaks oli Rootsis vääriselupaikade inventuur juba käivitunud ning vääriselupaikade kaitseks võetud meetmed rakendunud. Rootsi erametsaomanike ressursid ja kogemused olid sel ajal teatavasti suuremad kui Eesti metsaomanikel, seega tuli Eestil vääriselupaikade määratlemiseks, kaitseks ja
- metsamüügilt saadud tulu maksustamise vähendamiseks metsavarumisega seotud kulude eelnevat mahaarvamise võimaldamist; - metsaomanike majandusliku ühistegevuse ja esindusorganisatsioonide töö käivitamiseks soovitati eraldada sihtotstarbelisi vahendeid riigieelarvest; - metsade tervisliku seisundi parandamiseks Maaelu Arengukavas Natura 2000 metsatoetuse abil metsaomanikele kaitsekohustuste täitmise tõttu saamata jääva tulu kompenseerimist; - vääriselupaikade kaitsmiseks tulundusmetsades peeti vajalikuks jätkata vabatahtlike lepingute sõlmimist. Metsamajandamise kavades soovitati eraldi käsitleda metsahoiuks kavandatud meetmeid; - metsas säilinud kultuuriväärtuste leidmiseks inventuure ja väärtuslike objektide korrastamiseks toetusi; - metsomanike maine parandamiseks ühiskonnas metsomanike organisatsioonide osalemise toetamist messidel ning muudel avalikel üritustel;
metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osad. Seega võib vääriselupaika defineerida ka kui, vähima negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegu suure tõenäosusega leidub ohustatud, ohualte, haruldasi või tähelepanu vajavaid elupaikadega kitsalt kohanenud liike. Intensiivselt majandatavates metsades ei ole piisavalt surnud puitu ja vanu puid. Suktsessiooni viimaste astmete ja eriti kliimaksis oleva metsade liikide eluruumi ja ökonisse tulundusmetsades tavaliselt ei leidu. Vääriselupaikadele viitavad just kliimaksmetsa tunnused: vanad puud, õõnespuud, jalalkuivanud puud, tüükad,lamapuit, erinevaealine puurinne, laialehistest puudest pärna esinemine, vanad sarapuud. Vääriselupaigale viitavad ka raskesti ligipääsetavad maastikulised tunnused. Automaatselt määratakse vääriselupaigaks kotkaste, must-toonekure ja lendorava püsielupaigad. Vääriselupaiga võtmetunnustega puistus jääb
tonni vett (põllumajanduskultuurid 300-900 tonni). veelahkmed metsastada ning seal kasvavaid metsi Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud Ühe tonni tüvepuidu (kuivaines) moodustamiseks majandada kaitsemetsadena, kus raied on rohkem on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb kulub vett 900- piiratud kui tulundusmetsades. peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud 1100 tonni. Põhilise vajalikust veest hangivad Metsad mõjutavad tugevasti ka jõgede mädanikud ja mis on sügavama juurestikuga, kuid puud juurte kaudu mullast, kuid väikestes veereziimi. Kuna metsades sulab lumi hiljem, siis haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk).
hukkuvad. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv liiga suur) määratakse sanitaar-lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras (sanitaarlageraiele määramise piiriks on tavaliselt täius 0,4). Tänapäeval, kui hinnatakse metsade puhul eriti looduslikku mitmekesisust, ei tule sanitaarraietega ülepingutada ja tuleks loota rohkem looduse isereguleerumise võimele. Tulundusmetsades on sanitaarraiete tegemine rohkem õigustatud, kuivõrd siin on tegemist tavaliselt ühevanuseliste puhtpuistutega, milliste regulatsioonimehhanismid on inimese sekkumiseta kahjustustest ülesaamiseks tihti ebapiisavad. raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju me puid korraga välja raiume (mitu % tagavarast). Sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast. Põhimõte, mida vanem puistu, seda väiksem raiekraad.
annaabi.ee 
