olevad ning nende vaba tahet täitvad asutused – haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutused, kultuuri-, spordi- ja puhkeasutused; jäätmekäitluse, vee- ja kanalisatsiooni ning teede ja tänavate hooldamisega tegelevad asutused ja ka muud asutused, mis on mõeldud linnade ja valdade omavajaduste rahuldamiseks (ühistransport, energiaettevõtted jt). Seepärast ongi nende asutuste definitsioonis (mittetulunduslik) välistatud majandusliku kasumi saamine. Tulunduslikud ettevõtted teenivad osutatavate teenuste pealt kasumit, mis omanike vahel ka jagatakse. Sellest tulenevalt on kohalike omavalitse asutuste ja kasumile suunatud tulundusettevõtete vahel põhimõtteline erinevus – esimene on orienteeritud kodanikele odavaima teenuse osutamisele, teine püüab oma huvides maksimeerida kasumit ehk tõsta maksimaalselt teenuste hindu. Millised teenused tuleb kodanikele tagada tasuta ja millised omahinnaga?
süsteem. Arendati ta 1979 aastal ja on 15 aastaga tohutult kasvanud. Ka see teenus võimaldab gruppide formeerumist vastavalt huvidele. Iga uudistegrupp on kui kohtumispaik, kus käivad diskuteerimas sarnaste huvidega inimesed. Oma raamatus "The Usenet System" kirjutab Henry Edward Hardy, et seda süsteemi kirjeldab kõige paremini sõnapaar "kooperatiivne anarhia". Seda administreerivad (kui üldse) mitte tulunduslikud organisatsioonid või uurimisgrupid. See tõttu või tänu sellele on Usenet fantastiline võimalus kiireks elektrooniliseks kirjastamiseks, informatsiooni jagamiseks ja kiireks kommunikatsiooniks. Suhtlust uudistegruppides tehakse posti kaudu, st. teated saadetakse uudistegruppidesse, mis esindavad erinevaid huvigruppe ja on organiseeritud hierarhiliselt. Soovija saadab oma artikli lähimal teemale vastaval uudistegrupi aadressil. Uudistegrupiga
2. Asutused 1. Esindus vanemlike õiguste alusel. Eraõiguslikud isikute ühendused jagunevad struktuurilt: 2. Esindus eestkoste alusel. a) korporatiivsed ühingud (tulunduslikud, nt AS, OÜ; SE ja mittetulunduslikud, nt MTÜ Vanemlike õiguste alusel on alaealise esindajaks vanemad (PES § 50 lg.2).Eestkoste alusel on isiku esindajaks kohtu poolt määratav b) isikuteühingud (nt TÜ, UÜ). eestkostja.Vanemlike õiguste alusel saab esindada üksnes alaealist, eestkoste alusel aga nii alaealisi kui ka psüühikahäire all kannatavaid Eraõiguslikuks asutuseks on sihtasutus. isikuid
· Erilised institutsioonid · Riigikassa Avaliku võimu organisatsioonid: · Riigiaparaat (riigiorganid) · Kohalik omavalitsus · Teised organid · Riigikaitse organisatsioonid · Kultuurautonoomia · Kiriku omavalitsused · Kutsealade omavalitsused · Riigivõimu esindusorganid · Täidesaatva võimu riigivõimuorganid: riigipea, riigivalitsus. · Justiitsorganid · Poliitilised: parteid, ühendused. · Apoliitilised: tulunduslikud, mittetulunduslikud. Riik kasutas ennem eksisteerinud tavasid ja need tavad said nimeks tavaõigus. Loodi ka uusi juurde, sest ühiskond arenes ja oli vaja uusi käitumisreegleid. Oligi tekkinud uus normide liik mis hakati nimetama õiguseks. Riik-poliitilise võimu eriline organisatsioon, ühiskonna juhtimiseks ja esindamiseks mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. 64. Riigi tekkimise ja lõppemise alused.
tasakaalustatud riigiorganid. Rahvast käsitletakse organina, kui riigivõimu kõrgeima kandjana, kes üksnes teatud juhtudel teostab riigivõimu vahetult ehk otseselt. Riigiaparaat: seadusandlik organ; täidesaatev organ; justiitsorgan; riigipea. Sekundaarsed organisatsioonid: I - kohalik omavalitsus; riigikaitselised org; kultuurautonoomia org; kutsealaomavalitsus; kirikuomavalitsus II - poliitilisedd organisatsioonid (korporatiivsed) III - muud, nt mittetulnduslikud ja tulunduslikud organisatsioonid (korporatiivsed) Korporatiivne organisatsioon on kindla süsteemse sisekorraldusega ja ideoloogiaga organisatsioon kindla eesmärgi saavutamiseks. Põhitunnused: kindel liikmeskond; oma statuudiakt; autonoomsed juhtimisstruktuurid; oma kassa. Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid ning nende staatus määratakse riigi põhiseaduslikes ja teistes õigusaktides. Määratakse riigi juriidiline laad, pädevus, struktuur.
lokaalsed haldusasutused, föderatsioonis ka veel vastavad osariikide või liidumaade keskvalitsused - kohtud - - riigipea – valdavalt täidesaatva võimu organ Sekundaarsed elemendid: - I rühm – kohalikud omavalitsused, riigikaitselised organisatsioonid, kultuurautonoomia org., kutsealade omavalitsused, kiriku omavalitsused; - II rühm – poliitilised organisatsioonid; - III rühm – muud tulunduslikud ja mittetulunduslikud organisatsioonid. !!! Rahvast käsitletakse õigusteoorias kui sui generis organina – väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses ning üksnes teatud juhtudel – nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana avalikõigusliku subjekti tähenduses. Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid ja nende staatus on kirjas põhiseaduslikes aktides ja teistes õigusnormides – riigi kehtivas õiguses. Staatuse sätestamisel reguleeritakse
A. JURIIDILISE ISIKU MÕISTE Avalik-õigusliku juriidilise eristamine eraõiguslikust omab suurt praktilist tähtsust (nt milline kohus lahendab vaidluse) ning nende kahe eristamiseks on olulised juriidilised kriteeriumid. Juriidiline isik on seega üldjuhul isikute (nii füüsiliste kui ka juriidiliste) organiseeritud ühendus teatud kindla eesmärgi saavutamiseks. Sellised eesmärgid võivad olla kas tulunduslikud või mittetulunduslikud. Juriidilisel isikul on materiaalsed vahendid, s.t. tal on reeglina oma vara, mis on eraldatud tema liikmete varast. Seega on tal iseseisev varaline vastutus, mis laieneb üksnes juriidilise isiku, mitte tema liikmete varale. Kuid seaduses sätestatud juhtudel vastutavad juriidilise isiku liikmed või osanikud juriidilise isiku kohustuste eest täiendavalt ka oma varaga (TSÜS § 45 lg. 2).
hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: · I rühm kohalikud omavalitsused; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia; kutsealade omavalitsused; · II rühm poliitilised organisatsioonid; · III rühm muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud). Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid ja nende staatus on konstitueeritud riigi põhiseaduslikes aktides ja teistes õigusnormides (-aktides) lühidalt riigi kehtivas õiguses. Staatuse sätestamisel reguleeritakse riigi süsteemi elementide: · juriidiline laad, · pädevus · ning struktuur. Juriidiline laad näitab riigi süsteemi elemendi (institutsiooni) suhet rahvaga ning kuhu see element paigutub
hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: · I rühm kohalikud omavalitsused; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia; kutsealade omavalitsused; · II rühm poliitilised organisatsioonid; · III rühm muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud). Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid ja nende staatus on konstitueeritud riigi põhiseaduslikes aktides ja teistes õigusnormides (-aktides) lühidalt riigi kehtivas õiguses. Staatuse sätestamisel reguleeritakse riigi süsteemi elementide: · juriidiline laad, · pädevus · ning struktuur. Juriidiline laad näitab riigi süsteemi elemendi (institutsiooni) suhet rahvaga ning kuhu see element paigutub
seadusega (nt Rahvusringhääling, Advokatuur, Tartu Ülikool, Eesti Haigekassa, Eesti Kultuurkapital, Töötukassa, Kaitseliit). · Juriidilise isiku liigitamine Struktuurikriteeriumi alusel: 1. Isikute ühendused (universitas personarum) (nii era- kui ka avalik-õiguslikud). 2. Asutused (universitas bonorum) (nii era- kui ka avalik-õiguslikud). Eraõiguslikud isikute ühendused jagunevad struktuurilt: a) korporatiivsed ühingud (tulunduslikud, nt AS, OÜ; SE ehk kapitaliühingud ja mittetulunduslikud, nt MTÜ); b) isikuteühingud (nt TÜ, UÜ). Eraõiguslikuks asutuseks on sihtasutus (SA). · Juriidilise isiku õigusvõime mõiste ja tekkimine Õigusvõime mõiste definitsioonsama mis füüsilisel isikul (TsÜS § 7), sisu siiski erinev (TsÜS § 26 lg 1). Õigusvõime ja isiku mõisted ei ole koosluste puhul lahutamatult seotud.
vajalikud juriidilised kriteeriumid. Juriidiline isik on teatud mõttes abstraktsioon, puhtalt juriidiline, mitte füüsiline nähtus, kuid tal on väga oluline praktiline tähtsus. Ta pakub vormi isikute või vahendite ühendamiseks, et saavutada teatud eesmärk, mis ei ole sageli üksikisikule jõukohane. Juriidiline isik on seega üldjuhul isikute (nii füüsiliste kui ka juriidiliste) organiseeritud ühendus teatud kindla eesmärgi saavutamiseks. Sellised eesmärgid võivad olla kas tulunduslikud või mittetulunduslikud. Õiguslikust aspektist väljendub see spetsialiseerumise printsiibis, mis tähendab, et selline ühendus luuakse varem deklareeritud eesmärgil ning ta funktsioneerib selle nimel. Juriidilisel isikul on materiaalsed vahendid, s.t. tal on reeglina oma vara, mis on eraldatud tema liikmete varast. Seega on tal iseseisev varaline vastutus, mis laieneb üksnes juriidilise isiku, mitte tema liikmete varale. Kuid seaduses sätestatud juhtudel vastutavad juriidilise isiku
vajalikud juriidilised kriteeriumid. Juriidiline isik on teatud mõttes abstraktsioon, puhtalt juriidiline, mitte füüsiline nähtus, kuid tal on väga oluline praktiline tähtsus. Ta pakub vormi isikute või vahendite ühendamiseks, et saavutada teatud eesmärk, mis ei ole sageli üksikisikule jõukohane. Juriidiline isik on seega üldjuhul isikute (nii füüsiliste kui ka juriidiliste) organiseeritud ühendus teatud kindla eesmärgi saavutamiseks. Sellised eesmärgid võivad olla kas tulunduslikud või mittetulunduslikud. Õiguslikust aspektist väljendub see spetsialiseerumise printsiibis, mis tähendab, et selline ühendus luuakse varem deklareeritud eesmärgil ning ta funktsioneerib selle nimel. Juriidilisel isikul on materiaalsed vahendid, s.t. tal on reeglina oma vara, mis on eraldatud tema liikmete varast. Seega on tal iseseisev varaline vastutus, mis laieneb üksnes juriidilise isiku, mitte tema liikmete varale. Kuid seaduses sätestatud juhtudel vastutavad juriidilise isiku
hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); 4) justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: 1) I rühm - kohalikud omavalitsused; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia; kutsealade omavalitsused; 2) II rühm - poliitilised organisatsioonid; 4) III rühm - muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud). Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid ja nende staatus on konstitueeritud riigi põhiseaduslikes aktides ja teistes õigusnormides (-aktides) - lühidalt riigi kehtivas õiguses. Staatuse sätestamisel reguleeritakse riigi süsteemi elementide juriidiline laad, pädevus ning struktuur. Juriidiline laad näitab riigi süsteemi elemendi (institutsiooni) suhet rahvaga ning kuhu see element
muutes nad tegelikkuseks. Ei tähenda "jäljendamist." Ettevõtlikus sõltub muuhulgas järgnevast: · tarbijate rahulolu, · tarnijatelt saadud eelistingimused, · valitsuselt saadud eelistingimused, · töötajate efektiivne kasutamine, · soodsate investeeringute hankimine, · soodus- ja pikaajaliste krediitide saamine. Ettevõtluse peamised vormid on füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamine või organisatsiooni asutamine (tulunduslikud ja mittetulunduslikud ehk MTÜ-d). Ettevõtja karjäärialastest valikutest annab ülevaate joonis 2. Tihti saab ettevõtjaks hakkamise otsuse puhul määravaks äriidee olemasolu, mis võib tekkida muu hulgas ka hobist, millega tegeletakse. * Mõtlemisülesanne: millised võiksid olla regulaatorite ja koostööpartnerite huvid seoses organisatsiooniga? * 10 Joonis 2. Ettevõtja karjäärivalikud.
annaabi.ee 
