Maksuseadustest tuleb kaotada põhjendamatud piirangud, mis tekitavad tulude topeltmaksustamist ja käibemaksu kumuleerumist. Maksusüsteemi saab lugeda neutraalseks siis, kui iga tööjõutundi maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Tegelik majanduselu on aga teistsugune- isegi kui maksusüsteem oleks 3 proportsionaalne ehk kõikidel oleks ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt tulumaksuvabastusi( osa palgast, mille peale tulumaksu maksma ei pea ehk maksuvaba miinimum). Seega on väikese sissetulekuga inimestel maksumäär madalam, kui suure sissetulekuga inimestel. Maksusüsteem Eestis Kõik Eesti strateegiad ja arengukavad on ühel meelel selles osas, et maksupoliitika peab aitama kaasa majandusarengule ja motiveerima ettevõtlust. Sellest järeldatakse, et maksud ettevõtlustulult ja tööjõult peaksid olema madalad. Kui ettevõtlustulude tegelik
Maksustamine peab toimuma kooskõlas võrdse kohtlemise ja maksevõimelisuse põhimõtetega. Maksuseadustest tuleb kaotada põhjendamatud piirangud, mis tekitavad tulude topeltmaksustamist ja käibemaksu kumuleerumist. Maksusüsteemi saab lugeda neutraalseks siis, kui iga tööjõutundi maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Tegelik majanduselu on aga teistsugune- isegi kui maksusüsteem oleks proportsionaalne ehk kõikidel oleks ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt tulumaksuvabastusi( osa palgast, mille peale tulumaksu maksma ei pea ehk maksuvaba 3 miinimum). Seega on väikese sissetulekuga inimestel maksumäär madalam, kui suure sissetulekuga inimestel. Maksusüsteem Eestis Kõik Eesti strateegiad ja arengukavad on ühel meelel selles osas, et maksupoliitika peab aitama kaasa majandusarengule ja motiveerima ettevõtlust. Sellest järeldatakse, et maksud ettevõtlustulult ja tööjõult peaksid olema madalad
Ometi viivad arutlused progresseeruva ja proportsionaalse tulumaksu osas inimesed erimeelsustele. Lisaks sellele ei leita üksmeelt küsimuses, milline maks aitaks paremini kaasa majanduskasvu saavutamisele. Maksusüsteem on neutraalne siis kui iga tööjõutundi maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Tegelik majanduselu tunduvalt keerulisem, -- isegi kui maksusüsteem on proportsionaalne ehk kõikidele kehtib ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt tulumaksuvabastusi (see osa palgast, mille pealt tulumaksu ei maksta ehk maksuvaba miinimum). Seega on väikese sissetulekuga inimestel maksumäär madalam kui suure sissetulekuga. Oletame, et tulumaksumäär on kõikidele 26% ja rakendatakse tulumaksuvabastust 500 krooni kuus. Sellisel juhul maksab 1000 kroonise sissetulekuga inimene maksudeks vaid 13% ja 10 000 kroonise sissetulekuga inimene 24,7% oma sissetulekust. Järelikult on iga järgmise krooni maksumäär ehk piirmaksumäär erinev.