töötute inimeste arvu kasvu, kuna ettevõtted ei suuda müügi- ja tootmismahtu palkade kasvuga paralleelselt tõsta. Töötuse kasv mõjub omakorda jällegi eelarve täitmisele negatiivselt ning suurendab töötuskindlustuse kulutusi. (Ibid.) Palkade tõus on suuresti tingitud ka maksupettuste vähenemisest. Suurenev järelvalve peamiselt ehitusettevõtetes tingib ümbrikupalkade vähenemise ning seeläbi ka suureneva tulumaksulaekumise riigikassasse. Seetõttu on 2014. aasta riigieelarvest Maksu- ja Tolliametile eraldatud 3,2 miljonit eurot infosüsteemide arendustöödeks, mis on seotud maksupettuste vähendamise ja maksutulude laekumise tõstmisega. (Ibid.) 7 Kokkuvõte Referaadi eesmärgiks oli uurida Eesti maksupoliitika praegust suunda füüsilise
kulude rahastamiseks n-ö tagantjärele Eesti esitatud taotluse alusel, viitab toetuste alalaekumine sellele, et toetuste kasutamine kulges arvatust aeglasemalt. Riigieelarve kulud moodustasid 2015. aastal ca 8,3 miljardit eurot. Oodatust parem maksulaekumine parandas nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste eelarvetasakaalu. Valitsussektori eelarve oli 2015. aastal ülejäägis 0,1% SKPst ehk 27 miljoni euroga. Sellele aitas peale oodatust parema tulumaksulaekumise kaasa ka Eesti Töötukassa ülejääk, kuna aktiivsetele tööturumeetmetele kulus prognoositust vähem raha. Hoolimata Eesti väiksemast majanduskasvust võrreldes Euroopa Liidu keskmisega oskas Eesti 2015. aastal kulusid paremini kontrolli all hoida. ELi 28 liikmesriigi keskmine valitsussektori eelarvepositsioon oli 2,4%. Puudujäägiga lõpetasid eelarveaasta nii Läti kui ka Leedu valitsussektor (vt tabel 3).
annaabi.ee 
