Käibemaks (kõige olulisem) 20%. Aktsiisimaks: erimaks kindlatel kaupadel, millega kaasnevad neg. Välismõjud. Tollimaks Aktsiisimaksud: alkoholi-, tubaka-, kütuse-, pakendi-, elektriaktsiis. Nimeta erinevad tulumaksusüsteemid, iseloomusta maksustamise põhimõtet. 1)Majanduslik aspekt: Kogudes rohkem maksutulu, saab riik pakkuda rohkem ühishüvesid, maksta suuremaid toetusi abivajajatele ja paremat palka riigitöötajatele. 2)Sotsiaalne aspekt: Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Enamik kõrgemaid makse. 1)Proportsionaalne ehk võrdeline: Olenevalt sissetulekust on tulumaks kõigil ühesugune. 2)Progressiivne ehk astmeline: Tulumaks kasvab sissetulekule. 3)Regressiivne: Mida väiksem palk seda suurem tulumaks. Kuidas riik korraldab maksude kogumist? Tuludeklaratsioon, maksude kogumist korraldab maksutolliamet. Tulumaksusoodustused Eestis: Eluasemelaenu intressid, õppemaks, vabatahtlik kogumispension.
2) eelarveprojekt saadetakse Riigikogusse 3) eelarve lugemine 4) valitsus teeb kärpeid, et eelarve oleks võimalikult tasakaalus 5) eelarveprojekti lugemine 6) riigieelarve hääletamine 7) eelarveprojekti lugemine 8) president kuulutab eelarve seadusena välja 2.4 Riigi maksupoliitika: a) majanduslik aspekt - kui on rohkem maksutulu, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse (ühishüvede pakkumine, toetused abivajajatele) b) sotsiaalne aspekt - maksudega saab inimeste tuluerisusi vähendada või suurendada. Riik jagab maksude kaudu tulu ringi. 2.5 Maksusüsteem: Maksud ja maksustamise põhimõtted koos moodustavad maksusüsteemi. a) Kui kõikidelt kogutakse proportsionaalne osa tulust, on tegemist proportsionaalse maksusüsteemiga. b) Kui tulu kasvades kasvab ka maksumäär, on tegemist progresseeruva ehk astmelise maksusüsteemiga. 2.6 maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, protsendina ühiskondlikust kogutulust,
Maksud meilt või meie heaks? Riigi peamisteks maksupoliitilisteks ülesanneteks on kindlustada küllaldane ülalpidamisallikas, ühishüvede pakkumine ja vähendada või võimendada inimeste tuluerisusi. Neid eesmärke püüakse täita nii riiklike kui ka kaudsete maksudega, mille tegevust kontrollib tugev riigipoolne kontroll. Kuid kas nende maksude maksmine on meile kui range kohustus, mille mittetäitmine on rangelt karistatav, või on maksud hoopis meie heaks? Maailmas on olemas kahte liiki maksussüsteeme – progressiivne ja proportsionaalne. Viimane süsteem on kasutusel ka Eestis ja tähendab, et olenemata inimese tulude suurusest jääb
funktsioone enda kanda võtnud). Eestis on tegu liberaalne heaoluriigiga. Kõige rohkem on maksustatud tööjõud, tarbimismaks on ka suur, kõige madalam on kapitalimaks. Maksupoliitikal on kaks aspekti: · Majanduslik aspekt: kogudes rohkem maksutulusid tugevneb riigi võime sekkuda majandusse, saab rohkem pakkuda ühishüvesid. Maksude osakaal Eesti riigi eelarves on (eelarve 90 miljardit krooni) 90% · Sotsiaalne aspekt: maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Kuidas saab vähendada või võimendada - astmeline tulumaks vähendab ühiskond on sidusam. diferentseeritud käibemaks vähendab turuerisusi. Enamik riike eelistab viimast valikut. Maksude kaudu jagab riik tulu ümber. Uudised Ukrainas valiti president. Esimeses voorus kaks parimate tulemustega pööseisd teise vooru. Täna tehakse Euroopa Liidus (9veebr) kinnitatakse ametisse Euroopa Liidu valitsus. Eestis kuulub sinna Siim Kallas
Eelarve defitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud Lisaeelarve eelarve ülejäägi esinemisel koostatud eelarve, kus näidatakse, mille arvelt rohkem raha laekus ja milleks seda jagatakse Eelarve ülejääk olukord, kus tulud on suuremad kui kulud Majanduspoliitika majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Majanduspoliitika sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust Maksumäär protsendina väljendatud tulu või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota. Turumajanduse efektiivsus 1) Nõudmine ja pakkumine on pikas perspektiivis tasakaalus 2) Tootmisressursse kasutatakse efektiivselt 3) Vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist.
jaanuar ja lõppeb 31. detsember. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast maksupoliitikast ja kulupoliitikast. Maksupoliitikaks nimetatakse ka riigi tulupoliitikaks, sest see määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega ja seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma, protsentuaalselt, kogutulust. Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (eestis 18%). Maksusüsteem maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud nii suured kui väiksed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga (st, ei olene tuludest). Progressiivne maksumäär oleneb tuludest, astmeline
haridus, 5% riigikaitse, 5% sisejulgeolek, 3% kultuur, 2% keskkonnakaitse Riigieelarve peamised tulud Maksutulud: - Sotsiaalmaks - Käibemaks - Aktsiisid - Tulumaks jne Mittemaksulised tulud: EL saadavad vahendid, riigilõivud jms MAKSUPOLIITIKA Majanduslik aspekt - Kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse Sotsiaalne aspekt - Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada Maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, arvestatuna protsentides ühiskondlikust kogutulust ehk sisemajanduse koguproduktist Maksusüsteem- riigis kehtivad maksud ning maksustamise põhimõtted PROGRESSEERUV maksusüsteem (astmeline) - Maksustamise põhimõtted, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem, suurema maksumääraga PROPORTSIONAALNE maksusüsteem (võrdeline)
Kui planeeritud tulud ületavad kulusid, siis nim. seda olukorda eelarve ülejäägiks. Kui laekub rohkem maksuraha, siis koostab valitsus lisaeelarve samal protseduuril nagu aastaeelarvegi. Maksupoliitika põhimõtted on eelarve koostamisel samuti väga olulised . Ühest küljest on maksupoliitikal majanduslik aspekt- kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Teisest küljest on maksupoliitikal sotsiaalne aspekt- maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksustamine on riigi peamine võimalus tulu saada, sest nende maksmine on inimestele kohustuslik. Kõikide maksude kogusummat, võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust nim. maksukoormuseks. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksudena ära maksab. Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi.
d. üldine majandusareng toob kaasa avaliku sektori kulutuste suhtelise suurenemise võrreldes SKP-ga Majandustsüklit iseloomustavaks tunnuseks on a. inflatsiooni kiirenenemine majandustsükli langusfaasis b. majandusnäitajate ajutised kõrvalekaldumised nende pikaajalisest trendist c. langus ja tõusuperioodide samasuur kestvus d. korrapärane korduvus iga 10 aasta järel Majandusarengu all mõeldakse a. pikaajalist protsessi, mis suurendab kõikide ühiskonnaliikmete heaolu ja vähendab tuluerisusi b. majanduse tsüklilisuse vähendamist c. digitaalsete tehnoloogiate arengut arengut d. SKP reaalkasvu ühe elaniku kohta Raha pakkumine suureneb, kui a. kommertspank emiteerib aktsiaid väärtpaberibörsil b. eraisik ostab LHV aktsiaid c. riigi keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid d. valitsuse eelarvekulutused suurenevad SKP arvestuses käsitletakse indiviidi kogutuludena kõiki tulusid enne makse ja tulusiirdeid.
Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Maksupoliitika majanduslik aspekt maksupoliitika aspekt, kus kogudes rohkem tulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Näiteks saab pakkuda rohkem ühishüviseid ja maksta enam toetusi abivajajatele. Maksupoliitika sotsiaalne aspekt maksupoliitika aspekt, kus maksudega saab nimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (SKPst) Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. (Eestis on näiteks üldine käibemaksumäär 20% kauba hinnast) 5. Millal on eelarve tasakaalus? Miks see vajalik on? Siis, kui kulud ja tulud on võrdsed. See on vajalik, et eelarvedefitsiidi korral riik laenu võtma ei peaks
otsused. Eelarve poliitika koosneb kahest valdkonnast, maksu ja kulupoliitikast. Maksupoliitikat nimetatakse ka riigi tulupoliitikaks , sest see määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused , millele laekunud raha jagada. Maksupoliitikal on majanduslik aspekt ( kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse) ja sotsiaalne aspekt ( maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada.) Kui proportsionaalne maksusüsteem on maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt siis progressiivne ehk astmeline maksusüsteem on süsteem mille järgi maksu makstakse tulude suuruse järgi. Maksukoormus jõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust. Maksumäär protsendina väljendatud tulu või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. Maksusüsteem maksustamise põhimõtted.
annaabi.ee 
