Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
mõttekäike vastupidises järjekorras.
Võrdleme: Pea pool suud kinni! ja Ära pista pead tulle! 1. vanasõna soovitab vähem suud pruukida,
järelikult on see hoiak hea, kasulik, ohutum; kust liigse lobisemise, valimatu avameelsuse, liiga
terava kriitika pahad tagajärjed tulevad, seda mõistab igaüks oma elukogemuste põhjal väga hästi. 2.
vanasõna soovitab mitte toimida mõtlematult: on selge, et "pea tullepistmine" on rumal tegu, sest on
täiesti selge, millised oleksid selle faktilised tagajärjed.
Imelikul kombel pole ka indikatiivne ja imperatiivne mood teineteisest selgesti eristuvad:
vanasõnade hulgas leidub peab-, võib-, ei tohi- jts. lauseid, mis on lausevormilt indikatiivid, kuid
sisult imperatiivid: Inimene peab elama maa peal nagu ümmarguse puu peal; Narriga ei maksa
vaielda; Häätegu ei tohi unustada.