koostati need üheskoos pärast vaevalisi tähenärimisi ja lõputuid arutelusid. Koolis käitub Saara samuti väga iseseisvalt. Paraku ei võimalda need iseseisvuse vahejuhtumid emal tütre üle uhke olla. Nimelt keeldub Saara tihti koduseid ülesandeid tegemast, samuti ei taha ta tema enda valitud viiulimängu tundidesse minna. Ema ei saa aru, millest tuleb selline jonnimine, ja on tütre käitumise pärast ahastuses. Tütar reageerib tulivihaselt ema korraldustele koduseid ülesandeid teha või viiulit harjutada. Ta karjub ema peale, läheb talle isegi kallale ja lööb teda käte-jalgadega. Tüdruk võib konfliktiolukorras loopida asju ja lõhkuda emale armsaid esemeid. Saara eirab kõiki ema katseid tema käitumist suunata. Harjutamine teeb meistriks Mõistame seda hästi, kui jutt käib spordist: ilma järjepideva harjutamiseta ei ole võimalik saada meistriks. Treeningul tuleb võimalikult sageli just põhivõtteid harjutada
neegripoisi ja teenijanna saatel. Kui punase padjaga daam jõudis Porthose juurde, tõmbas Porthos veest nõretava käe pühavee nõust. Vaga iludus puudutas oma õrna kitsa käega Porthose suurt kätt, tesri naeratades ristimärgi ja väljus kirikust. See oli juba liig advokaadiemanda jaoks: ta ei kahelnud enam, et Porthosel ja sel daamil oli armuvahekord. 332 Kui ta oleks olnud suurilmadaam, oleks ta minestanud, et ta oli aga ainult advokaadiemand, piirdus ta sellega, et ütles musketärile tulivihaselt: «Ah, härra Porthos, kas te minule pühitsetud vett ei pakugi?» Seda häält kuuldes võpatas Porthos nii, nagu võpataks inimene, kes ärkab üles peale saja-aastast magamist. «Pro . . . proua!» hüüdis ta, «kas see olete tõesti teie? Kuidas käib teie abikaasa, kalli härra Coquenard'i käsi? Kas ta on ikka veel niisama ihne kui vanasti? Kus mu silmad ometi olid, et ma teid isegi ei märganud kahe tunni jooksul, mil kestis jutlus?»