valmis ehitada. Kennedy mõistis, et ainult karantiin ei taksita raketibaaside valmisehitamist ja vajadusel tuleb tungida Kuubasse. Teise variandina aga lootis Kennedy pakkuda võimalustviia USA raketid Türgist välja, seljuhul, kui Nõukogude Liit viiks vastutasuna ära oma raketid Kuubalt. Kuid Türgis asuvate rakettide väljaviimist oli Kennedy juba varemgi kaalunud, sest allveelaevadelt allveelaevadelt tulistatavad ballistilised raketid olid võimelised pakkuma sama löögiulatust, ent olid raskemini avastatavad ja suurema hävitusjõuga. Samas andis Hrustsov märku, et kriisil võib olla ka diplomaatiline lahendus. Selleks oleks, et Nõukogude Liit viiks ründerelvad Kuubalt, kui USA avalikult lubab, et ei tungi tulevikus Kuubale. Kuid 27. oktoober oli kriis kõrghetk, kuna kuuba kohal lasti alla üks luurelennuk U-2. Teine
[http://www.shmoop.com/cuban-missile-crisis-detente/diplomacy.html]. 26 BBC. The Cuban Missile Crisis. The Crisis. June 4th, 2001. [http://www.bbc.co.uk/dna/h2g2/A563852]. 27 Ibid. 28 Jim Hershberg. Anatomy of controversey. Anatoly F. Dobrynin’s meeting with Robert F. Kennedy, Saturday, 27 October 1962. The National Security Archive. 10 oli Kennedy administratsioon juba varemgi kaalunud, sest allveelaevadelt tulistatavad ballistilised raketid olid võimelised pakkuma sama löögiulatust, ent olid raskemini avastatavad ja suurema hävitusjõuga. Hruštšov andis omalt poolt märku, et kriisil võib tõepoolest olla diplomaatiline lahendus: Nõukogude Liit viiks ründerelvad Kuubalt, kui USA lubab avalikult, et ei tungi tulevikus Kuubale.29 Kennedy vastas Hruštšovi nõudmistele aga otsustas mitte Türgis olevaid rakette mainida. Mitteametlikult kinnitati aga Nõukogude