Gustav Suits
igatsetu saavutamiseks. Kontrastina on kaasas paratamatusetaju, teadmine, et võitluses
ammendatakse jõuvarud, kuni kõik põleb mälestuste tuhaks.
,,Elu tuli" on loodud noore inimese vaatekohast. Suits näeb noortes eelkõige jõudu ja
valmisolekut elu uuendamiseks.
Las kasvame, me tõusev sugu,
ja ootame, et tuleb tund:
kord neile, kes veel näevad und,
me müristame kõrvu sõjalugu! Algab ,,Noorte laul", mis lõpeb piibellikult karmi ähvardusega:
,,ja tulikirjal välkuval
maas viletsaile kuulutame kadu.
,,Kevade laul" seob noorte ülesandeid kodumaa teadmisega:
Sest tõuskem nüüd noored! Meid ootab see maa
ja küsib, kas tuleme juba.
Kõik tuled, mis on, pangem põlema,
et sära saaks kodune tuba.
Võitlusmeel, mida luuletustes õhutatakse on eeskätt vaimne. Selle konkreetne sisu jääb
romantismipäraselt täpsemalt piiritlemata.
,,Noored sepad"
Rauda taome,
terast taome,
teeme mõõga, teeme oda,
et võiks kaitsta oma koda.
,,Mehed"