Kivi-imar imar imaralised Polypodiales Harilik mänd mänd männilised okaspuulaadsed Harilik jugapuu jugapuu jugapuulised okaspuulaadsed Siberi nulg nulg männilised okaspuulaadsed Harilik kadakes kadakas küpressilised okaspuulaadsed Harilik sinilill sinilill tulikalised tulikalaadsed rohurinne Kurdlehine roos roos roosõielised roosilaadsed Harilik palderjan palderjan palderjanilised uniohakalaadsed Harilik saialill saialill korvõielised astrilaadsed Liht-naistepuna naistepuna naistepunalised malpiigialaadsed Rukkilill jumikas korvõielised astrilaadsed Aas-karukell karukell tulikalised tulikalaadsed
Urtica dioica Urtica Urticaceae Rosales Magnoliopsida Magnoliophyta Plantae Hapu oblikas Oblikas Tatralised Nelgilaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Suhkruhernes Hernes Liblikõielised Oalaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik sinilill Sinilill Tulikalised Tulikalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Hepatica nobilis Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliophyta Taimed Harilik jänesekapsas Jänesekapsas Jänesekapsalised Oxalidales Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Harilik laanelill Laanelill Nurmenukulised Kanarbikulaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed
hakkavad arenema alles õitsemisaja lõpupoole. karekarvased, terveservalised, pikliksüstjad ja alusel pikalt rootsuks ahenenud Varrelehed: lühemad ja kitsamad SININE KOPSUROHI Putuktolmlejad (kimalased, kägukärblased) Taimed eelistavad puude ja põõsaste poolvarju. KOLLANE KÄOKING Aconitum lasiostomum KOLLANE KÄOKING Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Katteseemnetaimed (Magnoliophyta) Klass: Kaheidulehelised (Magnoliopsida) Selts: Tulikalaadsed (Ranunculales) Sugukond: Tulikalised (Ranunculaceae) Perekond: Käoking (Aconitum) KOLLANE KÄOKING 1.käokinga tekkimine: Kolmepealise Kerberose suude vahutamisest Akonai linna lähedal(Aconitum) Väga haruldane taim rahvapäraseid nimetusi pole teada Kasvab vaid ühes kohas Viljandi lähedal Levinud kitsal alal IdaEuroopas Kasvukohad: niisked metsaservad ja võsastikud, salumetsad. Kasvukõrgus: 11.5 m, harva kuni 2 m. KOLLANE KÄOKING Viljaks kukkurvili Õitseb juunistaugustini
b) Kass c) Ülane Sugukond a) Inimlased b) Kaslased c) Tulikalised Selts a) Primaadid b) Kiskjalised c) Tulikalaadsed Klass a) Imetajad b) Imetajad c) Kaheidulehelised Hõimkond a) Keelikloomad selgroogsed b) Keelikloomad selgroogsed c) katteseemnetaimed Riik a) Loomariik
Avad tavaliselt piklikud, seepärast nim. kolmekavilisteks -- kogu rühma sünapomorfne tunnus (on ka erandeid) -- Õiekate eristunud tupp- ja kroonlehtedeks – kaheli õiekate See tunnus ühendab enamikku päriskaheidulehelisi -- Lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed (mõnedel asteriididel siiski teistsugused plaadid) Fülogeneesipuul harunevad sugukonnad sugukondade rühmadesse, millest olulisimad on rosiidid ja asteriidid 40. Seltsid tulikalaadsed, prootealaadsed, nelgilaadsed, kivirikulaadsed ja nende sugukonnad Selts prootealaadsed (Proteales) Seltsi põhilised sugukonnad, prootealised ja lootoselised, on morfoloogiliselt väga erinevad, molekulaartunnused aga panevad nad ühte seltsi. Problemaatilise asetusega on sug. plaatanilised Sugukond lootoselised (Nelumbonaceae) Lootose (Nelumbo) perekond kuulus varem vesiroosiliste hulka, aga molekulaartunnused ja tolmutera ehitus (kolmeavaline lootosel
keemiliste omaduste, kromosoomide tugevama keerdumise jm poolest. Kaheidulehelisi jaotatakse 71 seltsi, liigirohkemad nendest on astrilaadsed, oalaadsed, mailaselaadsed ja nelgilaadsed, ja 333 sugukonda millest liigirohkeimad on korvõielised, liblikõielised, piimalillelised ja madaralised. Algelisem selts on magnoolialised (uuemail andmeil seltsi Chloranthales esindajad), kõiki kaheidulehelisi peetakse neist arenenuks. Eesti taimestiku ürgsemad seltsid on tulikalaadsed ja vesiroosilaadsed, viimastest lahknevad ühe haruna üheiduleheliste klassi seltsid. Kaheidulehelised on arenenud arvatavasti vanaaegkonnas seemnesõnajalalaadseist (sõnajalgtaimed), hulgaliselt tekkis neid juura lõpus ja eriti kriidiajastul. tulikalised- (Ranunculaceae) on õistaimede sugukond, mis hõlmab üle 2000 liigi[1]. Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel
kroonlehtedeks. Teistel on enamasti lihtne diferentseerumata õiekate (perigoon) Lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed on päriskaheiduleheliste hulgas enam levinud. Kaheidulehelised ja päriskaheidulehelised ei ole üks ja sama mõiste. Kaheidulehelised on laiem, parafüleetiline kogum, mis sisaldab mitte ainult monofüleetilisi päriskaheidulehelisi, vaid ka teisi sugukondi. Kaheidulehelised enam ei ole taksonoomiline ühik! BASAALSED PÄRISKAHEIDULEHELISED Selts Ranunculales tulikalaadsed Sug- Ranunculaceae tulikalised o rohtne, sisaldab bensüülisokinoliinalkaloide Lehed: vahelduvad, sageli lõhestunud Õied: ülemise sigimikuga (hüpogüünsed), sageli pikenenud õiepõhjaga Õiekate: 3-8-tine (tri- kuni oktameerne) Kroon: lahklehine, kroonlehed nektaariumidega, tavaliselt aktinomorfne (kiirjas = polüsümmeetriline), mõnikord ka puudub
Vili pähklike 38. Päriskaheidulehelised, iseloomustus Suur monofüleetiline alamrühm. Kolmeavaline (triapertuurne) tolmutera. Avad tavaliselt piklikud, seepärast nim. kolmekavilisteks kogu rühma sünapomorfne tunnus (on ka erandeid).Õiekate eristunud tupp ja kroonlehtedeks – kaheli õiekate See tunnus ühendab enamikku päriskaheidulehelisi.Lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed (mõnedel asteriididel siiski teistsugused plaadid) 39. Seltsid: tulikalaadsed, prootealaadsed, nelgilaadsed, kivirikulaadsed ja nende sugukonnad Selts tulikalaadsed – Ranunculales rohttaimed, sisaldavad mürgiseid alkaloide (berberiin) liht ja liitlehed, lehed sageli lõhestunud Õieosasid varieeruv arv, asetsevad spiraalselt.Tolmukaid palju, viljalehti mitu, seemnes väike embrüo ja rohkesti toitekudet.Päriskaheiduleheliste basaalseim rühm. Peamised sugukonnad on tulikalised Ranunculaceae magunalised Papaveraceae kukerpuulised Berberidaceae
primitiivsematena on omaette haruna eristatud selts vesiroosilaadsed (Eestis esineb sugukond vesiroosilised) ja mitu Eestis mitte esinevat seltsi. Katteseemnetaimede evolutsioonipuus on nad paigutatud veel üheidulehelistest basaalsemalt. Päriskaheidulehelised - kolmeavaline tolmutera, tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine (on erandeid) õiekate, lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed, juhtkimbud ringina, kambium olemas. Fülogeneetiliselt basaalseimaks peetakse seltsi TULIKALAADSED - siia kuuluvad sugukonnad tulikalised, magunalised, kukerpuulised. Sk. Tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad. Lehed juurmised v. varrel vahelduvalt, abilehti pole, lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult, õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad), mõnel liigil pudeneb varakult, õieosade arv varieeruv, õied radiaalsümmeetrilised (sinilill) v. monosümm. (käoking). Osa tolmukaist v. õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks
Juhtkimbud korrapäratult, üks iduleht! Viljaks koguvili või lihakas marjataoline vili ·Eestis valge vesiroos (LK), väike vesiroos (LK), väike vesikupp (LK), kollane vesikupp · Lisaks viktooria, lootos · PÄRISKAHEIDULEHELISED o ¾ kõigist õistaimedest o Tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine õiekate o Juhtkimbud ringina, kambium olemas o Selts tulikalaadsed · Sugukond tulikalised Rohttaimed, harvad liaanid või poolpõõsad Lehed vahelduvad, jagunenud, harva terved, abilehed puuduvad, kroonlehed läigivad Õied tipmises õisikus, harva üksikult Lihtne õiekate, õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised Viljaks kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur Tulikad on mürgised!
Juhtkimbud korrapäratult, üks iduleht! Viljaks koguvili või lihakas marjataoline vili Eestis valge vesiroos (LK), väike vesiroos (LK), väike vesikupp (LK), kollane vesikupp Lisaks viktooria, lootos PÄRISKAHEIDULEHELISED o ¾ kõigist õistaimedest o Tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine õiekate o Juhtkimbud ringina, kambium olemas o Selts tulikalaadsed Sugukond tulikalised Rohttaimed, harvad liaanid või poolpõõsad Lehed vahelduvad, jagunenud, harva terved, abilehed puuduvad, kroonlehed läigivad Õied tipmises õisikus, harva üksikult Lihtne õiekate, õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised Viljaks kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur Tulikad on mürgised! Roomav tulikas, soo-tulikas, kibe tulikas, metstulikas,
Kaheidulehelised taimed - õistaimed, mille seemnes on kaks idulehte. Sugukondade iseloomustus. (“õistaimede sugukonnad” seitse punkti) Suguko Huulõielise Kellukalise Korvõielise Ristõielised Tulikalised nd d d d Klass Kaheidulehe Kaheiduleh Kaheiduleh Kaheidulehelise Kaheidulehelised lised elised elised d Selts Iminõgesela Astrilaadse Astrilaadse Kapsalaadsed Tulikalaadsed adsed d d Lähedas Raudürdilis - Keelõielise Kapparilised, Magunalised ed või ed d, melonipuulised Kukerpuulised sarnase putkõielised d sugukon nad Loodusl 3500 liiki 2000 liiki 25 000 liiki Üle 3700 liigi Üle 2000 liigi ike liikide arv maailm as Loodusl 30 liiki 14 liiki 165 liiki 94 liiki 32 liiki
seemnealgmeid palju, sageli staminoodideks muundunud (vesiroosi perekonnas võib näha üleminekut tolmukatelt staminoodideks ja edasi kroonlehtedeks, tolmukapea redutseerunud). * Vili on koguvili või lihakas marjataoline vili. * Kõikidel liikidel on tugev risoom ja vee kohal kõrguvad suured, kuni 40 cm läbimõõduga õied. * Kasutatakse dekoratiivtaimena. (Botaanika II) 18. SUGUKOND TULIKALISED: ALKALOIDID * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi tulikalaadsed. * Sgk u 2000 liiki, levinud peaaegu kogu maakera ulatuses, enamikus põhjapoolkeral, ulatudes mägedes 6000 m kõrguseni. * Eestis näit perek käoking (sinine käoking aedades), perek tulika (kosmopoliitne, meil niitudel tavaliselt kuldtulikas, kibe tulikas ja salumetsas metstulikas), perek ülane (võsaülane, kollane ülane sinilill). Veel harilik kullerkupp, varsakabi, umbrohuna hari-põldkukekannus (kasut ravimina mõne nahahaiguse vastu), harilik kurekell (kasut dekoratiivtaimena).
annaabi.ee 
