Õppeprotsess on probleemidepõhine ja õpilaskeskne. Erinevate koostöövormide arendamisel arvestatakse õpilaste ealisi ja individuaalseid iseärasusi. Aktiivõppe põhimõtteid järgiva õppe- tegevuse üheks rõhuasetuseks on uurimusliku lähenemise omandamine ning selle rakendami- ne looduslikust, tehnoloogilisest ja sotsiaalsest keskkonnast tulenevate probleemide lahenda- misel. Õpilased saavad ülevaate bioloogia põhilistest saavutustest, seaduspärasustest, teooria- test ning tulevikusuundumustest. See abistab neid ühtlasi tulevases elukutsevalikus. Õppe- protsessi käigus omandatakse erinevate, sh elektrooniliste teabeallikate kasutamise ja nendes leiduva teabe tõepärasuse hindamise oskus. Kõige sellega kujundatakse õpilaste bioloogia- teadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad neil erinevaid loodusnähtusi ja protsesse mõista, selgi- tada ja prognoosida. Õppeprotsessis pööratakse suurt tähelepanu õpilaste sisemise õpimotivatsiooni kujunemisele.
Artikkel räägib eesti geograafiast, nimelt sotsiaal ja kultuurigeograafiast läbi aegade. Algselt oli see koostatud ajakirja tarvis. Pärast eedi iseseisvue taastamist on eesti keeles avaldatud arvukalt ülevaateid geograafiateaduse eri tahkudest. Rahvusvahelistes ajakirjades on ilmunud kolm sellist artiklit. Nende autorite peamiseks eesmärgiks on olnud geograafia ajaloo ülevaatlik kirjeldamine. Erandiks on Jussi Jauhiaineni teoreetiline käsitlus Eesti inimgeograafia arengust ja tulevikusuundumustest (2000a, 2000b) ning sama autori kriitiline essee teadustööst ja publitseerimisest väikeses kultuuriruumis (2004a). Eesti kui väike riik euroopa perifeerias, keda nähakse kui endist Nõukogude liidu maad. Seetõttu on eesti teadusruum piiratud ja geograafiakoolkondade väljakujunemiseks on olnud vähe aega. Eesti geograafiat on mõjutanud nii soome geograafia kui skandinaavia kultuuriruum kuulumine. Oma panuse on andnud soome teadlased, kes on tartus töötanud (granö, jauhiainen)
annaabi.ee 
