kaante vahele köidetud; ministeeriumis, valitsuses või parlamendis vastu võetud ja ära kinnitatud ning ametlikult välja kuulutatud, on igas riigis innovatsioonipoliitika kui selline vaieldamatult olemas. Paratamatult eksisteerib mingi riigi majandust korraldav tegevus, üldine strateegia ja selle seatud eesmärgid ning vahendid. Tahes-tahtmata on olemas mingi tegevuskava, mille eesmärgiks on liikumine olemasolevast situatsioonist tulevikusituatsiooni, rakendades seeria kindlaid tegevusi, kuni soovitud situatsioon on saavutatud. Isegi innovatsioonipoliitika formaalne puudumine, süsteemitu tegutsemine, välismõjude ja konjunktuuriga kohandumine, asjade isevoolu teed minna laskmine on ilma vähimagi kahtluseta innovatsioonipoliitika. Kindlasti peab aga Eesti Vabariigi innovatsioonipoliitika olema pidevalt töös olev dokument. Ta ei saa mitte kunagi lõplikult valmis ja teda ei õnnestu mitte kunagi
Poliitika kujundamine on üldiselt reaktsiooniks tunnetatud probleemidele. Peaaegu igasuguse poliitika aluseks on tunnetus, et praegused asjaolud ja praegune olukord ei ole need, mis peaksid olema. Et seda probleemi lahendada või seda olukorda parandada, tuleb koostada, vastu võtta ja juurutada tegevusplaan ehk poliitika, nagu seda nimetatakse. Poliitika all võib üldjuhul mõista tegevuskava või plaani, mille eesmärgiks on liikumine praegusest situatsioonist teise, tulevikusituatsiooni olemasolevast olukorrast soovitavasse olukorda (joonis 1). Selleks tuleb rakendada rida kindlaid tegevusi (kuni soovitud situatsioon on saavutatud). Enamik majanduspoliitika õpikuid lähtub eeldusest, et poliitika väljatöötamine on vastus küsimusele "Mida teha?", reaktsioonina strateegilisele küsimusele "Kuhu liikuda?". Strateegiad tegelevad lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega, poliitika aga tee valikuga praegusest situatsioonist strateegilise lõppeesmärgini.
See on seotud teatud elluviijatega antud poliitilises süsteemis. Kuigi põhimõtteliselt võiks poliitika elluviijaks olla ka mõni mõjuvõimas isik, on demokraatlikus süsteemis selleks tavaliselt valitsus või teatud ministrid, kes esindavad üht või mitut poliitilist parteid. 13 SOOVITAV OLUKORD OLEMASOLEV OLUKORD Joonis 1. Poliitika kui tegevuskava või plaan, mille eesmärgiks on liikumine praegusest situatsioonist tulevikusituatsiooni. Lõppeesmärgid, vahe-eesmärgid ja poliitika vahendid peavad kuuluma poliitika eeldatava elluviija võimupiirkonda. Pole ju mingit mõtet välja töötada poliitikat, mis on täiesti eba- realistlik (st et eesmärgid pole praegu kättesaadavate vahenditega saavutatavad) ja mis on täielikult väljaspool elluviija mõjusfääri. Eesmärgid ja vahendid peavad kindlasti olema seotud
annaabi.ee 
