Autori põhitees on järgmine: „Majanduskriisil on tõeliselt häid külgi, mida esialgses ähmis lihtsalt ei nähta või ei taheta tunnistada.“ Ta argumenteerib seda järgmiselt: (Peidetud) eeldus 1: Majanduskriisiga kaasneb tööpuudus. Eeldus 2: Kui keegi inimest palgale ei võta, palkab ta enese viimaks ise. Eeldus 3: Iseenesele tööandja olemine võimaldab suuremat vabadust teha seda, mida soovib. Järeldus: Töötud ei ole ühiskonna „kaotajad“, vaid tulevikuinimesed, kes aitavad muuta tulevikutsivilisatsiooni ilmet jättes palgatöö minevikku. (Peidetud) eeldus 1: Majanduskasvuga kaasneb palgataseme tõus ning inimesed suudavad endale rohkem lubada. (Peidetud) eeldus 2: Majanduskasvule järgneb majanduskriis. (Peidetud) eeldus 3: Majanduskriisi ajal jääb tarbijale vähem raha kätte. Eeldus 4: Majanduskriis sunnib tarbijat mõtlema raha väärtuse üle.
võib kellegi teise jaoks tähendada halba. Heaks näiteks sobib ka praegune tarbimisühiskond- meid teevad igasugused asjad küll praegu õnnelikuks, kuid mis saab edasi? Paari aasta pärast on nüüd ostetud tehnika ja vidinad vananenud ning siis visatakse aegunud masinad ja asjad kusagile metsa alla ehk käitutakse fraasi ,,mis silmist, see meelest" järgi. Sellega kaasnev halb ei pruugi jõuda meieni, küll aga nendeni, kes elavad Maal saja aasta pärast. Ning kuidas saavad need tulevikuinimesed olla õnnelikud, kui nad seisavad põlvini prügi sees, mida praegu nii-nimetatud ,,õnne" nimel toodetakse?
laimamises Veel paar teost "Gradovi linn" "Dzan" Kirjanikutee alguses(1922) Huvitav teada. Platonovi stiil on kange nagu tsaariviin. V.Tsalmajev Kirjutati, et tema "kivine keel" võib viia kannatuse katkemiseni, sest kirjanik "vehib oma keelega nagu elevant londiga" Venelased on tunnistanud tema keele "piinarikkalt keeruliseks" Paljudes tema jutustustes tegutsevad nn tulevikuinimesed ja, nagu ta ise nimetas, "hingekehvikud", keda koormab minevik Andrei Platonov Ajakirjanduses ilmunud karikatuur Andrei Platonovist Mälestussammas Kasutatud kirjandus XX sajandi vene kirjandus II Proosa -Katrin Kalamees, Maritsa Lens A. Platonov "Meistri saamine" 1929 A. Platonov "Auk" 1987 http://www.google.ee/images?q=andrei %20platonov&oe=utf-8&rls=org.mozilla:en- US:official&client=firefox-a&um=1&ie=UTF-
Eeldatakse, et maailm areneb hüppeliselt edasi. Avastatakse palju senitundmatuid imesid, luuakse uusi teooriaid ja suurendatakse koostööd eri riikide teadlaste vahel, juhtimaks paremate lahenduste leidmiseni. Üleüldse tundub, et õpetlaste roll ühiskonnas suureneb ning töölisi hakatakse samas asendama masinate ja seadmetega. Lähtudes filmides nähtust, on oletatavasti võimalik ka planeetidevaheline ränne. Kui kuskil kosmoses on teisi elusolendeid, siis peaks tulevikuinimesed nendega kontakti saavutama. Kokkupuuted võivad olla rahumeelsed, kuid ei saa välistada ka võimalikke konflikte või sõdu, kui toetuda filmis "Tähesõjad" nähtule. Uskudes lennuka mõttega kirjanikke ja stsenariste, muutub ka inimese roll ühiskonnas. Suudetakse välja töötada robotid, mis inimeste asemel mehaanilised tööd ära teevad ning olles eriti täiustatud, võivad isegi mõelda või olla kaaslasteks üksikutele. Praegugi levivad uudised
Kui vaadata meie sajandit, mus muusika, luule ja tants pakuvd niisuguseid teoseid, mida poleks kunstiks peetud, kui nendesarnaseid helide, sõnade või liigutuste jadasid oleks varem esinenud. Kui kunstnik loob teose, mis kujutab tulevikku, siis kuuluks see töö uue ajastu saabudes ometi juba kunstiajalukku, hoolimata sellest, et need hetkel näivad meile ülemoodsad, täpselt samuti, nagu silmapilkselt kuuluvad moeajalukku popid rõivad, millesse tulevikuinimesed end riietavad. Tulevik on peegel, milles me saame näidata ainult iseennast, kuigi ta näib meile aknana, mille kaudu võib kaeda tulevasi asju. Miski ei kuulu rohkem omasse aega kui pilguheit tulevikku. Kui püüame kujutada tulevikuasju, siis näevad need 4 paratamatult välja nagu juba olnud asjad, sest me saame neile anda ainult tuntud vorme On
annaabi.ee 
